Mul meenus kunagine postitus, mida lõustaraamatust lugesin. Seal üks tüdruk oli umbes vihalaadse kirja kirjutanud, et kuidas inimestel aega pole. "Nimelt üks inimene jõuab käia koolis, trennis, tööl ja tal jääb veel vaba aega üle, kuid lastega emmedel pole üldse aega midagi teha, kodud koristamata, ise kasimata jne." Nüüd võin ise küll öelda, et tõsi ta on. Minul on väike, 1 kuune laps ning tõesti, kodus tolmurullid jooksevad ringi, päris tihti pean ootama, et keegi last valvaks, kui ise pesema tahan minna või natukenegi oma aega nautida. Kõike seda võiks teha siis, kui laps magab, sest nii noorelt magavad nad ikka päris palju. Paraku sel momendil, kui avastad, et laps magab, avastad sa, et kraanikauss on nõusid täis, pesu on vaja pesta, õhtusöök valmistada või võiks need tolmurullid kokku pühkida. Ning kui heal juhul need tehtud saad, siis kuuled juba, et laps läliseb ja hakkab ärkama. Ja jälle, pesus on käimata ning isiklikult minul, on koolitööd unarusse jäänud. Tekib küsimus, et kus issi siis on, kas tema ei hoiagi last? Loomulikult hoiab, aga keegi peab meist tööl ka käima. Õhtuti muidugi annan lapse issile, las tegeleb temaga, sest mina olen päev läbi temaga koos olnud, söötnud ja mähkusid vahetanud, kisa kuulanud ning naeratust näinud. Nonii, siis võiksin oma õppimisi õhtul teha, aga no ikka, kui oled päev läbi rakkes olnud, siis õhtul tahaks ainult jalad seinale visata ning lihtsalt olla. Hetkel see päevakava ka lapse järgi seatud. Õhtul kell 9 juba mõtled, et oleks aeg voodisse minna. Heal juhul kella 10neks jõuabki sinna, kuid umbes kahe tunni pärast on jälle kisa kuulda, sest kellelgi on kõht tühjaks läinud.
Nendel päevadel, kui koolis käin, siis Bellal on hoidjaks vanaema või vanavanaema. Nendega on ta kui kullatükk. Ta kas magab või kui ei maga, siis naeratab ja tahab juttu rääkida. Ja kui mina koju jõuan ning hoidja ära läheb, siis natukest aega pisike on veel selline rõõmsameelne ja jutustab. Kui ta aga taipab, et hoidjat enam pole, hakkab emmet kiusama. Küll on vaja nutta, siis lutti suust välja ajada, siis pean veel temaga pidevalt ringi liikuma jne jne. Emme ja issiga ei pea nii kullatükk olema, nende elu tuleb ikka raskeks teha. :D
Veel lubasin raseduse ajal, et kui ära sünnitan, siis hakkan korralikult toituma ning treenima. Paraku see nii kerge polegi. Kui endal kõht vastu selgroogu on, siis pisike tahab tähelepanu ning söögitegemine lükkub jälle edasi. Sellepärast peab kodus kogu aeg olema midagi, mida on võimalik kohe põske pista. Ja kui õnnestubki midagi korralikku süüa, siis tuleb seda teha kiirustades, enam pole aega, et toitu nautida. Päris tihti jääb just lõunasöök vahele ning selle asemel näksin midagi. Tavaliselt Bella sööb 12-13 vahel, siis panen ta kähku riide ja lähme umbes 2-3 tunnisele jalutuskäigule, et ka tema värsket õhku saaks. Siis, kui maal oleme, on natuke kergem, sest seal paneme ta õue magama ja seal ta magab kohe mitu-mitu tundi ning meil on väheke puhkust. Avastasin veel, et kõrvits tekitab pisikesele gaase. Järgmine toit, mis menüüst väljas on :(.
Hetkel on selline väsimuse tunne ka peal. Juba üle kuu aja pole korralikult magada saanud. Nii kahju, et issidel rindasid pole ja ei saa lastele ise toitu anda. Mõnikord tahaks lihtsalt 8 tundi vähemalt jutti magada. Sellise elutempo ajal läheb aeg nii kiiresti ning varsti läheb ta juba oma toidu peale ning minul hakkab natukenegi kergem. Vähemalt niipalju oleme arenenud, et Bella magab oma voodis. :)
No comments:
Post a Comment