Bella kasvab iga päevaga. Iga päev liigutab ta rohkem, uudistab ümbruskonda, teeb kisa ja naeratab. Viimasel ajal naeratab üha tihedamini. Ja see nägu, kui ta naeratab, on nii armas, südame teeb soojaks.
Meie päevad mööduvad hetkel üksluiselt. Ikka sööme, magame, kakame, nii nagu lastel ikka kombeks. Iga päev käime lõunal jalutamas nii 2-3 tundi. Jalutuskäigu ajal Bella magab nii rahulikult ja endalgi on lausa hea puhata. Hetkel ilmad veel lubavad, on sügiseselt soe ja vihma hetkel pole veel sadanud. Loodus on ka nii kaunilt värvidesse mattunud.
Ka mul on vedanud. Laupäeval sain käia Puurmani rahvamaja avamispeol. Nägin üle pika aja sõpru ja tuttavaid. Kaua ma seal kahjuks olla ei saanud, sest pisike oli issiga kodus ning emme on ikkagi toiduandja. Ega ma eriti millestki ilma vist ei jäänudki. Mida aeg edasi, seda rohkem inimesed purju jäid. Mullegi pakuti juua. Üks arvas, et olen uuesti rase, kui vastu ei võtnud. Ja kui teine pakkus, siis Sass tõmbas topsi eest ja ütles: "Mida sa õige mõtled, ta peab lapsele veel süüa andma." :). Niipalju varem ma igatahes peolt ära läksin, et kui mina auto poole liikuma hakkasin siis minu tavaline tantsupartner just jõudis ning seega jäi ka tantsimata peol. Ega seal ruumi polnudki, inimesi oli rohkem kui rahvast.
Esmaspäeval käisime jälle pikal jalutuskäigul. Selle aja jooksul jõudis mind paar asja hämmastada. Esiteks nägin tee peal kellegi naisterahva mütsi ja selle kõrval vereloiku, samuti oli paar akent sealsamas lähedal sisse löödud. Järgmine situatsioon oli bussipeatuse juures, kus mingi mees istus ja lihtsalt karjus omaette ning vahepeal rääkis mõne sõna. Need inimesed, kes samuti bussi ootasid, hoidsid distantsi. Lisaks järgmises bussipeatuses oli üks vanem meesterahvas, kes ütles, et ei näe hästi ning saaksin talle öelda, millal buss tuleb. Loomulikult ütlesin talle seda. Tema samal ajal: "las ma palvetan lapse eest. On teil senti anda?" Jube, kuidas ma selliseid inimesi ei salli.
Ühel päeval tuli vanemas eas vene naisterahvas minu juurde. Naeratas ja küsis vene keeles: "Kui vana laps on? Kas on tüdruk kui poiss? Kas ta magab?" Ma arvan, et ta oleks veelgi küsimusi küsinud, aga ma hakkasin juba tuppa liikuma. Võtsin oma teadmised vene keeles kokku ja vastasin talle ilusti.
Kolmapäeval tegime Kätiga Skype kõne. Ja mis muud sealt tuli: Nii Villemi nägu. Kõik ütlevad seda, lausa ebaaus. :) Kalvi ütles ka laupäeval: Nagu isa suust kukkunud. Mari-Liis Bella esimesel elupäeval: Täitsa isa nägu. Järeldus sellest, et Bella on täiesti issi nägu. :)
Olen sellest ka veel aru saanud, et kui Bella peab vahepeal pudelist sööma, sest mind pole hetkel kodus, siis ükskõik kui palju aega sellest möödas on, peab ta kohe uuesti sööma, kui ma koju jõuan. Eks see ole üks tema viisidest kontrollida, kas emme on ikka olemas :).
Viimasel ajal on pisike ikka meeletult pikkust juurde visanud. Vähemalt minu arvates. Ja jutustama on ta hakanud. Kilosid on samuti juba 5 ning peale. Lapsed kasvavad ikka nii kiiresti. :)
Ühel päeval tuli vanemas eas vene naisterahvas minu juurde. Naeratas ja küsis vene keeles: "Kui vana laps on? Kas on tüdruk kui poiss? Kas ta magab?" Ma arvan, et ta oleks veelgi küsimusi küsinud, aga ma hakkasin juba tuppa liikuma. Võtsin oma teadmised vene keeles kokku ja vastasin talle ilusti.
Kolmapäeval tegime Kätiga Skype kõne. Ja mis muud sealt tuli: Nii Villemi nägu. Kõik ütlevad seda, lausa ebaaus. :) Kalvi ütles ka laupäeval: Nagu isa suust kukkunud. Mari-Liis Bella esimesel elupäeval: Täitsa isa nägu. Järeldus sellest, et Bella on täiesti issi nägu. :)
Olen sellest ka veel aru saanud, et kui Bella peab vahepeal pudelist sööma, sest mind pole hetkel kodus, siis ükskõik kui palju aega sellest möödas on, peab ta kohe uuesti sööma, kui ma koju jõuan. Eks see ole üks tema viisidest kontrollida, kas emme on ikka olemas :).
Viimasel ajal on pisike ikka meeletult pikkust juurde visanud. Vähemalt minu arvates. Ja jutustama on ta hakanud. Kilosid on samuti juba 5 ning peale. Lapsed kasvavad ikka nii kiiresti. :)
inimesi oli rohkem kui rahvast :D
ReplyDelete