Meie pisikesele ikka meeldib emme või issi süles olla. Nüüd läks issi tagasi tööle ja mina pean pipsuga kahekesi kodus olema. Muidu poleks vigagi, aga talle meeldib kogu aeg kaisus olla. Niipea, kui vaatan, et magab ja mõtlen ta tema voodisse viia, siis heal juhul 5-10 minutit magab seal. Kui ta aga saab aru, et polegi emmega koos, siis läheb kisa lahti. Eks ma võtan ta uuesti omale sülle ning seal ta uinub jube kiiresti.
See nädal on kooliga ka päris kiire. Majanduses kaks testi teha, sensoorikas küsimustele vastata ja peaks juba oma powerpointi ka tegema hakkama, sest tähtaeg kukub, lisaks veel filosoofia vahearvestus. Kõik on suuremahulised tööd. Pisike nõuab selle kõrvalt veel enamus tähelepanu ehk keskendumine on mul raskendatud. Ja ega need koolitööd eriti ei kutsu ka, kuid ära tuleb teha. Kõige suurem murekivi ongi filosoofia.
Üldiselt ongi nii, et kui midagi on vaja teha, siis alati leidub midagi muud, millega võiks tegeleda. Nagu näiteks praegu võiksin ma õppida, kuigi just panin majanduse testi kinni, siis kirjutan ma hoopis blogisse. Pisike jäi ka õnneks magama pärast suurt toidu väljutamist. Ise naeratas pärast seda, kui enamus tema mao sisust oli põrandale ja minu riietele lennanud. Tegin ta korda ära, mässisin fliispleedi sisse ja hopsti jäi magama.
Mõnel päeval on lihtsalt nii raske kuidagi rahu säilitada. Näiteks kolmapäeval tekkis mul piimapuudus ja pisike ainult tissi otsas rippuski. Hommikul kell 4 oli juba mul äratus ning pärast seda enam magama ei saanud. Kell 8 hakkas juba kool ning väsimus oli tappev. Pisike jäi seekord vanaemaga koju. Õnneks suutis ta ilma toiduta vastu pidada kella 10neni. Kuid päev läks samas taktis edasi. Jonn jonni otsa ning mina puhata ei saanud. Kella 9 õhtul olid mul närvid juba nii krussis, õnneks põnn jäi magama ning meie saime ka puhkama..kuni kella 11neni. Ja siis oli iga kolme tunni tagant äratus, et süüa saada. Ausaltöeldes on ikka päris raske pisikese kõrvalt veel koolis käia.
Neljapäeval sai kursaõega jalutamas käidud. Tegime ligi 3 tunnise jalutuskäigu, kuigi õues oli mega vali tuul. Pisike käitus õnneks rahulikult ja magas terve see aeg. Kuruselt on nüüd 2 inimest minu pisikest näinud.
Tänaseks päevaks oleme 3 nädalased ning iga päevaga muutub see kisa valjemaks. Praegu nõuab ta süüa iga 2 tunni tagant, vahel ka 1,5 tunni tagant. Tahaks teda õpetada 3 tunni tagant sööma, oleks endal ka rahulikum. Siis on tal veel selline halb komme, et kui emme ja issi jõuavad söögilaua taha istuda, hakkab kisa pihta. Nagu Murphi seadus. Mina siis pean kiiresti toidu sisse kugistama ning senikaua tegeleb issi väikese piigaga. Seejärel lähen võtan mina oma positsiooni sisse ja annan järjekordselt talle süüa. Väikestel on ikka hea elu: söö, maga, kaka ja muuda emme, issi elu natuke, või õigemini, päris palju, raskemaks.
Üks kõik, kui palju ta ka ei jonniks, ikka armastan ma teda üle kõige. :)
No comments:
Post a Comment