Ootused ja tegemised

Suvi..suvi..suvi
Varsti on see kõik läbi. Tuleb jälle 1. september, lehed langevad, ilmad lähevad külmaks... kuid see kõik on kunagi, alles mõne aja pärast. Praegu on veel soe, lausa palav. Põhiline rõhk on rand, vesi ja liiv. Kahju ainult, et see kõik nii hilja alles Eestimaale jõudis. Juuni ja juuli, kui enamustel puhkus hakkas, tuli "nautida" neid külmi ja kõledaid ilmasid, kui just keegi ei reisinud. Aga see selleks.

Ühel päeval, kui ma pidin bussiga kesklinna sõitma, istusin bussijaamas ning ootasin oma nr 4 bussi, tuli eikusagilt välja suur, oranž kass. Ta trügis ilusti minu ja noormehe vahele, seadis end mugavalt sisse ja ootas koos meiega bussi. Kass oli hoolitsetud ning sõbralik.

Sama päeva lõunal koputas keegi meie uksele. See oli nii imelik, sest meil on all uksed lukus ja kedagi sellisel kellaajal külla ei oodanud. Mina uksele ei tahtnud minna, seetõttu pidi noormees minema. Ja kes muu seal ukse taga oli kui täies varustuses Eesti politseinik. Pani kohe mõtlema, kas meie oleme midagi teinud või on midagi kusagil juhtunud. Tegelikult tuli välja, et naabritel on pahandusi, aga nad hoiduvad politsei eest. Mõned päevad polnud jah naabreid näinud, kuid nüüd on nad välja ilmunud, ei tea, kas nad jõuavad ka korrakaitsjate silme alla? Kuid tegelikult pole see minu asi.

Hiljem, samal päeval ootasime minu vanemaid meie juurde. Ema vaatas kohe kõik toad üle ja põhirõhk ikka minu kõhul. "Ah, see ei ole veel alla vajunud, järelikult sünnitama ei lähe." "Kuna sul see uus arstiaeg oligi?" "Mina küll ütlesin oma arstile, kui sind ootasin, et rohkem ma tema vastuvõtule ei lähe. Ja näed, sündisidki sama nädala pühapäeval." Sellised need vanemad on. :)

Kuid mu sõbranna, kelle tähtaeg on 10. september, võib isegi enne mind sünnitada, sest tal on laps juba ennast valmis pannud. Noormees ka teeb nalja, et sõbranna laps peabki varem sündima, sest kuidas nad muidu käima saaksid hakata. Nimelt sõbranna saab poja ja mina tütre. :)
Ausaltöeldes on see kõht mind nii ära väsitanud. Kuid nimme ma ei kahtle, selle eest, et ma põnni läbi kõhu kiusan, siis ta tuleb alles septembris ilmale.

37+4 päeval tegi tibu sellist tralli ja surus organitele. Vahepeal oli täitsa ebamugav ja valus tunne. Noormees ütles, et mul on see nö kolmnurk nii lamedaks läinud ja üldse teise kuju võtnud ning ta üldse ei üllatu, kui põnn sooviks varem tulla. Nädalavahetusel peaks ikka selle šhampuse värgi ära proovima. Loomulikult alkoholivabaga, kuid siiski nimetusega šhampus. Vaatame, kas siis plika teeb teist nägu ja kavatseb välja tulla.

Reedel on mu sõbranna sünnipäeva pidamine Puurmanis, kuhu mina kahjuks ei jõua. Kuid see sünnipäev pani mõtlema, et äkki ma peaksin ka ikkagi vaikselt oma sünnipäeva pidama. Nii tore oleks kutsuda sõbrad kokku ja väike pidu maha pidada. Teisalt laps on nii pisike ja vajab suurt hoolitsust. Minu sünnipäevani on veel 3 nädalat, ja lapse sünnini 2. Eks tuleb oodata ja vaadata, kuidas endal olemine on ning kui tervis ja laps lubavad, siis võiks isegi mõned inimesed külla kutsuda. :)

Juhuuu.. ja ongi ainult 2 nädalat jäänud, kõigest 14 päeva. Vaikselt juba kardan seda sünnitust. Kõige hirmuäratavamad on need valud. Ma vaikselt ootan neid, samas kardan ja ei taha. Kehakaal on hakanud langema, mis võib olla märk peagi saabuvast sünnitusest.. oeh, nii ootusärevil ^.^
Seniks tuleb nautida seda kaunist päeva, mis meile täna on antud, sest olen poole kõrvaga kuulnud, et täna on viimane rannailm.

Päikest (H)