39 täis

Nii armas. Kursaõed tegid mulle üllatuse ja sadasid ühel pühapäeval, 13 päeva enne oodatavat tähtaega, mulle külla. Kõik toimus salaja. Villem ainult mainis mulle, et mingi Starmani tüüp peaks lõunapaiku tulema ja vaatama, kas meile saab seda paigaldada. Asi tundus natuke kahtlane küll, et kes pühapäeval töötab, aga asju ma omavahel kokku ei pannud. Tüdrukud tulid siis nö Baby showerile. Tõid väikese kingituse ka ja küpsetati kooki.

Kingiti siis sellised asjad. :)

Samal õhtul proovisime müüti purustada. Ostsime poest alkoholivaba šhampust. Väidetakse, et enne raseduse lõppu šhampuse joomine pidi sünnituse esile kutsuma, aga... vähemalt minu peal see müüt ei kehtinud. Sain ainult ööläbi vetsu vahelt joosta. 

Kui ämmaemanda juures sai käidud, siis enne seda tehti KTG, ehk mõõdeti loote südametegevust ja emaka kokkutõmbeid. Pärast seda läksin ämmaka juurde ja ta küsis, et kas ma juba sünnitada ei taha, sest kokkutõmbed käivad regulaarselt. Kahjuks pean tunnistama, et ega ma ise eriti midagi ei tunne, järelikult on kokkutõmbed veel väga nõrgad. Ning kui põnn ei taha õigel ajal sündida, tuleb minna 1. septembril tagasi. Kuid loodan ja usun, et seda ei juhtu. :)

Üha enam inimesed kirjutavad ja uurivad, millal siis katsikutele tulla saab. Kuid pinget tuleb ju üleval hoida. :)

Õde tuli ka lõpuks linna ära ja on siin vähemalt seni kuni uus ilmakodanik sünnib. Praegu elu keerlebki ainult lapse sünni ümber, muid teemasid on vähe. 

Ja ongi jäänud ainult 7 päeva, kui tibu õigel ajal tahab ikka tulla. Kuigi päris kahtlane värk. Ei ole mul ei valusid ning põnn ei ole just kõige aktiivsem. Kuid nii loodan, et sünnib ikka augusti kuus ära. Lihtsalt ei jõua enam teda oodata. 39 nädalat olen teda kandnud oma kõhus, nüüd tahaks edasi kanda oma kätel. 

Ning isegi mu sõbranna, kellel on aeg 10.09, sünnitab nüüd lähipäevadel ära, kui just mitte täna. Palju õnne talle :)