No nii, kätte ongi jõudnud 29 august. Minu tähtaeg. Hetkel küll haiglas pole, aga päev on veel noor. Kõike võib juhtuda. Ise hoian küll pöidlad pihus, et tibu tuleks õigel päeval.
Uus ämmaka aeg on 1. septembril ning sinna ma küll enam minna ei kavatse. Enne seda saan pisikese kätte.
Oeh, kuidas ma teda ootan. Alguses tundusid need 40 nädalat nii pikad ja nüüd järsku ongi need nädalad läbi. Peaaegu aasta on möödas.
Tibu jaoks on kõik juba valmis pandud. Eile õhtul sulgesin isegi haiglakoti luku, sest kõik vajalik sai kaasa pakitud.
Ema helistas paar päeva tagasi ning soovitas palju liikuda. Ning eilse vihmase ilma tõttu võtsin kodus ette suurpuhastuse. Umbes kaks tundi koristasin, liigutasin mööblit ja mida kõike veel, et sünnitust esile kutsuda. Kahjuks eile sellega ei vedanud. Kuid siiski täna on õige päev ja no, ta lihtsalt peab täna tulema. See on minu kõige suurem soov.
***
Õhtuks pole kehas erilisi muutusi toimunud. Vahepeal tõmbas kõht kõvaks kui kivi, siis oli jälle pehme ning nii mitu korda. Kuid ei ole valusid ning märke, et oleks aeg haiglasse liikuda.
Kell on hetkel 19.21 ning päev veel kestab. Kõike võib juhtuda. Nii loodan ja ootan, et öösel hakkaksid mingid märgid või siis hiljemalt homme. See 40 nädalat on lihtsalt nii pikk aeg ja kannatus hakkab vaikselt katkema.Tahaks juba oma kullakest näha ja öelda, et ta on ikka rohkem minu nägu kui issi ;).
No comments:
Post a Comment