Kolmapäeval sain sõbrannaga kokku. Me lihtsalt võime rääkida ja rääkida ning jutust puudust ei tule. Ühel hetkel lihtsalt avastasime, et oleme päris mitu tundi jalutanud ning kodu hakkab lähenema. Pärast seda pikka jalutuskäiku, mis kestis ligi kolm tundi, olid mu jalad päris läbi. Koju jõudnud, jõin igaks juhuks oma magneesiumi vedeliku ära, et jalavalu ei tekiks ning keerasin magama ära. Sellised sõpru lihtsalt on vaja, kellega vesteldes ei tule küsimusi välja punnitada. Ning hea on see, et põnnist rääkisime me suhteliselt vähe.
Ja, tirts on minu elu uus peatükk, aga kui iga päev rääkida ainult temast, siis pole ime, kui sõbrad hakkavad ära kaduma. Mina ka ei suudaks kuulata päevast-päeva kellegi lapsest. Saan aru, et see on inimese uus elu, kuid tuleb leida kompromisse ning leida ühiseid jututeemasid. Kui tõesti on sõbral laps ja endal laps, siis on selline teema tavaline, aga kui teine pool on vallaline, siis vähemalt mina sooviksin mingeid muid jututeemasid. Õnneks mul selliseid sõbrannasid on, kes suudavad ka mu kõhust kaugemale vaadata. :)
Neljapäeva hommikul tekkis küll väike masendus, sest ilm tuli super ilus ning mul polnud selleks päevaks ühtegi plaani. Õnneks leidub veel sõbrannasid, kes hädast välja aitavad. Sai siis Annekanali juures päevitamas käidud ning esimene suplus ka tehtud. Vesi küll kõige soojem polnud, aga jahutas hästi. 2 juuliks sain siis pruuniks :)
Reedel oli aeg ämmaemanda juures. Muidu oli kõik korras, kuid rääkisin talle ka oma murest. Ta vaatas mu ise läbi, sain ühed rohud peale, aga õnneks asi hull ei ole ning maksimaalselt nädala aja pärast olen jälle terve nagu purikas kui mitte enne. Arst ütles, et põnn peaks juba 2 kilo kaaluma. Kahjuks ma ultraheli aega veel ei saanud ning uus arstiaeg on augusti alguses. Igatahes laps on juba õigetpidi ehk pea allpool. Kõigest 8 nädalat veel ootamist, siis saabub siia üks uus elu.
Noormees tuli minuga arstile kaasa, sest meil on kombeks ikka koos seal käia ja nagu ta ütles: "Ega sa seda last üksinda ei teinud." Täna oli esimene kord, kui pidime umbes pool tundi ootama, enne kui arstile saime. Kuigi meil oli suhteliselt kiire, sest noormehel oli vaja tööle jõuda. Töö asub 20 kilomeetrit Tartust väljas. Tavaliselt käib ta sinna töö taksoga, kuid täna pidin ekstra sellepärast sinna sõitma. Ega mul sõitmise vastu midagi pole. Kui autos oli hea jahe, alla 20 kraadi, siis õues oli kohati 30 kraadi. Jube lausa, mina hetkel sellist kuumust ei kannata. Enne ma õue ei kavatse minna, kui mõned kraadid jahedamaks tõmbab.
Väga hea uudis on see, et täna õhtul saab maale. Ma olen iga päev maasikatest unistanud ning lõpuks saabub see päev, kus ma saan neid piiramatult süüa :). Ema ütles ka, et on juba nii palju moosi teinud, et võime vabalt kõik maasikad ära süüa. Niigi on meil kaks suurt põldu neid ning ühe põllu pealt saame maasusid alles augusti kuus.
Pead küll pole, aga kõhtu on näha. Hetkel 31+6 ehk mõned päevad vana pilt siin, kuid ma tõesti pole selline inimene, kes iga päev oma kõhust pilte teeb. Täna oli emaka kõrgus 31 cm ja ümbermõõt 94 cm ning kaalu juures 9,5 kg. Kaks kuud veel jäänud ning see tähendab 3-4 kg kaalu kindlasti, kui mitte rohkem.
Kena suve ja pruuniks saamist :)
No comments:
Post a Comment