Maal

Reedel jõudsime lõpuks maale. Esimene asi, mis ma tegin, oli maasikapõllule minek. Lihtsalt nii igatsesin neid.

Laupäeva hommikul sõitsid vanemad reisile ning meie jäime kodu valvama. Õues oli üle 27 kraadi sooja ning päike paistis, siis otsustasime Kuremaale minna. Rahvast oli rannas ikka päris palju, kuid vesi tundus päris külm olevat. Siiski sai seal paar korda käidud.
Alates pühapäeva pärastlõunast jäin koos kassiga suurde majja. Kassil on stress peal. Ta otsib oma pereliikmeid. Isegi pehmet toitu ei tahtnud süüa. Öösel, kui magama läksin, siis kuulsin, kuidas kass käib tubade vahelt ja loodab, et keegi on kodus. Nii kurb on seda lausa vaadata. Varsti ta õnneks harjub sellega ära.
Maal on ka vahest hea olla

Lõpuks ometi nägin ma oma sõpra ka, keda viimati nägin oma sünnipäeval. Aeg lihtsalt lendas, kui me koos olime. Tavaliselt ma ei viitsi kellegi juures üle 1-2 tunni olla, aga täna lihtsalt ühel hetkel oli 4 tundi täis. Kahjuks pidi ta tööle minema, muidu oleks vist isegi pikemalt koos temaga olnud. Loodetavasti nüüd hakkama tihedamini kokku puutuma. Vanu aegu oli ikka hea meenutada. :)

Kuna mul on maal palju vaba aega, siis mõtlesin natuke trenni teha. Isegi kerge trenn võttis hingeldama. Suure kõhuga enam elu nii lihtne polegi. 

Sain veel teada, et meie üürikorteris on külmkapp nüüd täiesti läbi. Algusest saadik pole sügavkülmik töötanud ning omanik lubas uue külmiku muretseda. Kuid ta tõi alati vabandusi: "Külmikut ei lastud proovida, see oli graažis seisnud, see maksab nii palju." ja nõnda neid vabandusi lendas igast ilmakaarest. Me elame juba seal märtsi lõpust saadik ja ikka mitte midagi. Ning nüüd ongi külmik täitsa sussid püsti visanud. Ilma selleta elada ei saa. Kui alguses tundus omanik normaalne inimene olevat, siis iga korraga tundub ta aina valelikum. Meil on seal korteris veel probleeme olnud. Alustades sellega, et ukselukk andis otsad. Ja kui ma lasin selle ära vahetada nii, et isegi tema käest ei küsinud, siis öeldi, et lukk oli täiesti korras. Kuid kui sisse kolisime korterisse, siis mainiti, et lukk on natuke katki, et isegi eelmistel üürnikel oli sellega natuke probleeme. Jube, kuidas tahaks sealt korterist ära, kuigi see on suur ning avar. Aga viies korrus minu olukorras on natuke piin. 

Lõpuks saime uue külmiku ja selle leidsin ka mina, mitte omanik. Temaga on nüüd järgmine probleem: lubas boileri ära puhastada, aga sellega läheb tal vist ka mitu aastat aega. Lihtsalt ei jõua seda inimest ära kiruda. Mitte kunagi enam ei tahaks üürikorteris elada. 

Täna tuli veel õde koju, enam ei pea ma kassiga kahekesi olema :).