Siin oleme 29+2
Kasvanud oleme ka jõudsalt. Kõht hakkas üldse varakult välja paistma, juba 14ndal nädalal olin päris suur. Ema arvas alguses, et ootan kaksikuid. Kuid võin kinnitada, ainult üks tips kasvab mu sees. Küsitud on veel kilode kohta, õnneks on juurde tulnud ainult 8-9 kg vahel, mis pole eriti palju, teades, et kohe varsti saab 7 kuud meil täis.
Samuti kirutakse seda, et laps tuli nii ootamatult ja alles tutvutud noormehega, kuid mina oma otsust ei kahetse. See pani tegelikult elu üldse käima. Me pidime hakkama oma kodu otsima ning saama nö "täiskasvanuteks". Nüüdseks on meil oma korter, lapsele on vajalikud asjad muretsetud ning me saame tõesti hakkama. Samuti on kõik sugulased harjunud minu ja Tema suhtega ning last oodatakse suurima heameelega.
Teine suur küsimus oli kool. Hetkel olen end uuele kursusele ära registreerinud. Ma ise usun, et suudan lapse kõrvalt ka kooli läbi teha.Veel lubasid kursaõed ja kursavend mind aidata, kui peaksin milleski maha jääma. Nii hea tunne, kui toetavad inimesed on kõrval.
Kõige hullem raseduse juures on vist see, et elan viiendal korrusel ning kui lõpuks ukse taha jõuan, siis on kops koos. Ja see kolimine, alatihti tuleb uut mööblit tuua või raskeid poekotte tassida, kõik see nõuab pingutust.
Hetkel, kui kaks kuud on veel aega, enne kui kolmas pereliige saabub, tuleb palju aega enda ja lähedaste peale kulutada. Võimalikult palju väljas käia, kinod, rannad, festivalid jne. Sest varsti pole enam seda võimalust mõnd aega.
No comments:
Post a Comment