Tahaksin jagada teiega oma viimaseid mõtteid ja üritusi. Alustan kõige uuemast, mis mulle täna eriti meelde jäi. Nimelt käisin Isabellaga lasteaia juures jalutamas ning lapsed olid samal ajal õues. Kuna Isabellale meeldivad teised lapsed väga, siis jäi ta värava juurde seisma ning jälgis, mida teised, suuremad lapsed, teevad. Kamp lapsi mängis samuti värava juures ning seal oli ka üks poiss, arvan, et vanust oli tal 5-6 aastat. See poiss tegi Bellale lumepalli ja ajas vist natuke isegi juttu. Kahjuks Bella ühel hetkel lõi teda. Loomulikult sai ta selle eest noomida, kuid poiss ei olnud üldse pahane. Ja lõpuks, kui me ära hakkasime minema, siis poiss ütles: "Tsau Bella". Hiljem kuulsin, et poisi nimi on Gregor ja see nimi on mu lemmikpoisi nimi juba aastaid. Kui ma kunagi poja peaksin saama, siis just selle nime ma talle panen. Ütlesin Kadrile ka, et see on nüüd tuleviku armastus. ;)
Natukene endast ka. Ühes viimati avaldatud postituses mainisin, et olen omadega läbi. Et ma pole õnnelik. Nüüdseks olen üritanud ennast kokku võtta. Ütlen endale iga päev paar olulist lauset: "Ma armastan end sellisena nagu olen." "Ole positiivne" "Ole sa ise, mitte keegi teine". Ja usu või ära usu, need laused aitavad.
Hetkel on nii mõnus kevadine aeg. Lumi sulab, õues on soe ning linnud laulavad. Eriti meeldib mulle õhtuti üksi jalutamas käia. Eelkõige sellepärast, et mul on sammud tegemata. Olen endiselt 10tuhande sammu hull, kuid teisalt see aeg, kus ma jalutan, ma saan olla üksi. Lõpuks ma kuulen enda mõtteid. Mitte keegi ei sega mind. See aeg on ainult minu jaoks. Iga inimene vajab päeval paar tundi ainult endale. Ja kui ma koju jõuan, olen kui positiivset energiat täis laetud. :)
Eelmine nädal oli tore. Esiteks sain ma kokku mõne oma kursaõega. Sõime Gustavis kooki ja rääkisime mõned tunnid juttu. Teiseks, me saime Villemiga reedel välja sööma minna koos Villemi sõbra ning tema teise poolega. Vanaema tuli ja hoidis Bellat. Nii hea oli end jälle üles lüüa ja mõned tunnid väljaspool kodu veeta. Laupäeval sõitsin lapsega maale ja lasime Villemil linnas natukene puhata. Laupäev oli nii ilus, et ajasin endale trenniriided selga ja läksin mööda porist kruusateed jooksma. Laupäeva õhtul tuli Siki koos Taivo ja beebiga külla. Johanna on nii suureks kasvanud. Me näeme küll üpris tihti, ühe kuu jooksul 1-2 korda vähemalt. Pisikesed lapsed arenevad nii kiiresti. Johanna ajas päris kõva häälega juttu ja üritas end pöörata, ise alles 3,5 kuune. Laupäeva õhtul oli ka Eesti laulu finaal, mille me Isabellaga lõpuni vaatasime. Kahjuks seekord küll ühtegi väga head laulu polnud, kuid mina ise oleksin kas Lemsalu või Ariadne valinud. Pühapäeval tulime juba linna ja õhtul külastasid meid Rauno ja Maarja. Mulle igatahes meeldis väga see nädal.
Ja nüüd ma jagan palju pilte koos kommentaaridega! :)
 |
| Maal peab "kiiver" peas olema |
 |
| Esimene lumememm sellel aastal |
 |
| Ja kohe lõhkusime lumememme ära |
 |
| Maal sõidame nii, kui kelku käepärast pole. Ja nii on palju lahedam |
 |
| Linnapreili |
 |
| Õues tuleb kõike maitsta, eriti pori ja liiva |
 |
| "Hey, sina seal, jälle pildistad?" |
 |
| Emme või issi nägu? |
 |
| Vastlakukleid polnud, aga suu saime ikka magusaks |
 |
| Esimesed teksapüksid ja kohe väga tšikk tunne |
 |
| Õues meeldib iga pingi peal istuda ja armas olla |
No comments:
Post a Comment