Nädalake linnas

Olen nüüd peaaegu nädal aega linnas olnud. Linnas on elu hoopis teine kui maal. Maal olin enamus aega üksi, eriti jalutamas ei käinud ning lihtsalt kulgesin hommikust õhtusse. Linnas üritan sõbrannadega jalutamas käia, rohkem sporti teha ning üldse aktiivsem olla.

Bellaga käisime neljapäeval arsti juures. Tibu võttis kuu ajaga kõigest 50 grammi juurde, praegu kaalub 9,26 kg. Pikkust see-eest viskas 3 cm, ehk nüüd on 73 cm pikk.

Üritan oma magusavaba nädalat teha. Reedel tuli ei kusagilt kutse sõbranna sünnipäevale. Olin just oma rattasõidu lõpetanud, kui Villem ütles, et meid kutsuti. Olin kohe nõus. Marile oli tehtud suur-suur kräsupea tort, kus tegija sõnul läks kilo suhkrut ja jahu ning seitse pakki hapukoort. Ning ma ütlesin sellele EI. Järgmisel päeval läksin uuesti Mari juurde ning keeldusin taas tordist.

Kõik ikka imetlevad Bellat. Pisike oskab nii hästi kõndida ja enamus aega on rõõmurull. Sünnipäeval pidas samuti hästi vastu, alles kella 23 paiku hakkas jonnima. Kodu juurde jõudnud, nägime, et teismelised ajavad pokemone taga. Ütlesin seda parajalt valju häälega, et üks poiss ütles oma sõpradele: "Näe, inimesed saavad kohe aru, et pokemone otsime".

Ja minu laupäev oli üpris tihe. Mehe saatsin suvepäevadele ning ise läksin kohe Anna-Liisiga jalutama. Kuigi mul üldse tuju polnud, sai 13 km maha käidud. Jõudsin koju ja istusin juba oma supikausi taga, kui Mari-Liis andis teada, et on kohale jõudnud. Istusime temaga siis mõne tunni minu juures. Hiljem viskasin ta linna ning kui järjekordselt olin koju jõudnud, nägin Mari sõnumit, kus kutsus enda juurde. Seadsin sammud järjekordselt välja. Lõplikult jõudsin koju 21 paiku. Siis Bella sõi, käis vannis, natukene veel mängis ning läks tuttu.

Pilte mul järjekordselt pole

Nii armsalt jäi sülle magama

Mari sünnipäeval on mehed õues ning naised toas

Järjekordselt olime Ukul külas