Suur torm on vist hetkeks möödas. Minu mäletamistmööda läksid ilmad halvemaks juba kolmapäeval. Tean, et esmaspäeval ja teisipäeval käisin Mariga meeletu pikkadel jalutuskäikudel ning kolmapäeval, kui Anettega välja pidin minema, siis see oli suure küsimärgi all. Õnneks ilm pidas piisavalt ning kokkusaamine ära ei jäänud. Samas, neljapäeval, kui Anna-Liisiga jalutama pidin, tuli sellist paduvihma. Mina loomulikult läksin õue. Bella kisas kärus ja kui olin umbes 3km kodust eemal ja otsustasin otsa ümber keerata, jäi pisike magama. Koju jõudnud, olid mu tossud läbimärjad ja lirtsusid. Ikka veel kuivavad mul akna peal.
Reedel käisime arsti juures. Pisike on 70 cm ja 9,2 kg. Arst hakkas rääkima, et pea üldse ei kasva ning mõtles neuroloogi juurde saatmist, kuid vaatame, mis järgmine visiit näitab. Bellalt võeti ka näpuotsast verd. Selle peale ta ei pilgutanud silmagi ning arstitädi oli samuti väga tore. Hiljem, kui natuke aega arsti ukse taga toibunud olime, mõtlesin, et üritan näpule plaastri peale panna. Kuid see ei õnnestunud. Võtsin piiga sülle, keerasin niiske salvräti ümber käe ning kui autosse jõudsime, võtsin paberkäteräti ning teibi ja kleepisin lapsel käe kinni. Seejärel sõitsime apteeki, ostsime plaastri, mis seekord sai näpule peale. Kauaks see sinna loomulikult ei jäänud, sest piiga pidi seda sööma hakkama.
Reede pärastlõunal seadsin sammud maale. Sain üle pika aja Riinuga kokku ja edasi pidin olema terve nädalavahetuse maal. Kuid laupäeval, vihma sadas ja tuul oli mega kõva. Mõtlesime emaga, et teeme keeksi. Keeksi tainas oli ilusti valmis saanud ning mõtlesime ahju panna, kuid ühekorraga.. elekter kadus. Umbakaudu 4 tundi öeldi, et elektrit tagasi ei saa. Mis muud, pakkisime asjad ja tulime linna ära. Linnas saime kokku nö "pulmaisaga", kes on naissoost. Hästi tore naine oli.
Ja pühapäeval, sõbranna kolis 1,7 km eemale meist. Aitasime tal kolida ja terve päev läks sinna. Natukene enne 23 jõudsime koju. Mari ikka kiitis mind, et ta külmkapi puhtaks pesin. Üldse see korter oli omamoodi räpane, kõige rohkem ikka köök. Omanikud olid lihtsalt välja kolinud. Õhtusöögi tegin samuti neile. Käisin kodus, vaaritasin toidu ning viisin sinna. Lapsed olid ka päris pikalt näljas olnud ning matsutasid isuga.
Öö oli meil jälle paha. Väga palju kisa, või isegi röökimist. Ma ei kujuta ette, mida ma tegema peaks, et piiga jääks oma voodisse ilma nututa tuttu.
Seekord pilte pole, kuid ehk järgmine kord ongi ainult pildid :)
No comments:
Post a Comment