Mõtlesin, et kirjutan ka seekord midagi. Nagu Te teate, hakkas mul suvevaheaeg. Oi, kui palju ma endale lubasin. Alustades sellega, et lubasin hakata iga hommik võimlema, koristama, lapsega hästi palju mängima ja mida kõike veel. Kuid pole peaaegu midagi korda saatnud. Päevad läbi logelen ning siis jääb ka kuidagi aega väheseks. Tegelikult, koristada pole isegi mõtet. Pärast seda, kui Bella liikuma hakkas, on tuba kogu aeg segamini. Panen raamatud ilusti ära, kuid paari minuti pärast on need ikkagi üle toa laiali. Või näiteks puhastan laua või peegli ära ja järgmisel hetkel on Bella jälle platsis ning käib oma käte ja suuga üle klaasi. Kui ta end peeglist näeb, siis vist üritab endale musi teha, ma ei saagi täpselt aru.
Ning lapsel on vastik komme tulnud. Lihtsalt karjub. Ise jumala õnnelik. Nagu näiteks, käisime Prismas ning Bella kisab üle poe "Vaadake, me oleme siin. Kas te ei näe meid?" ja nii terve poeskäigu aja.
Üritan end iga päev välja vedada ning Bellaga jalutada. Põhimõtteliselt 10-20 km tuleb päeva kohta. Kärul on rattad nii ära kulunud, et jalutades käib vähemalt korra peast läbi, mis takso number on.
Ja egas midagi, teeme jälle pildiseeria :)
 |
| Bella paneb Ukut magama |
 |
| Vanaema tõi kingituseks |
 |
| 2 Isabellat |
 |
| Muffin. jee :) |
 |
| Tagajärg |
Üldiselt: hea on olla juba 8 kuune ning emmele mitte üldse puhkust anda!
No comments:
Post a Comment