Jaanuari lõpp juba käes

Uut nädalat alustasin koos sõbrannadega. Kutsusin Anneli, Anette ja Mari-Liisi külla. No, meil uus suur TV ka nüüd ning tegime filmiõhtu. Jõudsime ära vaadata 2 filmi. Üks oli " The longest week" ja teiseks filmiks valisime "Miljon võimalust Läänes surra" (või midagi sellist). Mõlemad olid komöödia žanriga, kuid polnud sellised "hollywoodlikud" filmid. Õhtu möödus meeletu kiirusega, vähemalt minu meelest. Laps pidas ka end hästi üleval, natukene tegi ainult häält, kui ära väsis. Üldiselt väga mõnus õhtu üle pika aja. Väike rutiini murdmine! ;) Üks ere hetk oli see, kui Mari-Liis last hoidis ja ütles "Nüüd koolitame mu välja ja emme saab peole minna." Bella läks näost nii ära ja hakkas nutma nagu oleks aru saanud igast kui viimsest sõnast, mis Mari-Liis ütles.

Meie laud

Sellel ööl oli laps jälle viril. Põhimõtteliselt iga 1,5 tunni tagant pidin silmad lahti tegema ning temaga tegelema. Niigi sain hilja voodisse ja hommikul vara oli äratus (juba kl 7.00). Käisime ARKis ning Villem sai load TEHTUD! Nii uhke tema üle!! :)
Kuna selline vihmane ka õues, siis jalutamas ei käinud teisipäeval. Korjasin teepealt hoopis Mari-Liisi järjekordselt üles ning tiirutasime natukene autoga ringi ning hiljem istusime minu juures. Laps magas üllataval kombel 13.00-16.10. Niipea, kui ta M-L nägi, siis ta jäi lihtsalt teda vahtima. Vaatas ja vaatas, lõputult...ning siis naeratas. Vot see oli armas!
Sain oma mini chopperi ka kätte. Niikaua ootasin seda, vahepeal isegi kartsin, et see saab laost enne otsa, kui tellida jõuan.

Selline mõnus pisike masin

Lisaks tegin suure koguse lillkapsa-porgandi-kartuli püreed. Panin kaalukaupa karpidesse ning seda jagub lausa 10neks päevaks. Samuti proovisin lapsele anda nii maitsvat Hipp ööputru. Tulemuseks oli see, et sõin selle ise ära. Nii mõnusalt maitsev, kahju, et täiskasvanutele sellist kraami ei tehta. Kui Bella minu püreesid matsutab suure isuga, siis poe omad jätavad teda külmaks, mis on suurepärane. Jääb ilma nendest tohututest säilitusainetest, mis kuidagi head pole.

Proovisime üht tudukombet. Lihtsalt nii armas ^.^

Hetkel olen enamasti kirjutanud enam-vähem positiivseid toimetusi, mis lapsega kaasnevad, kuid välja olen jätnud kõik need unetud ööd. Just viimasel ajal. Ühel ööl sain umbes 2 tundi kokku magada ning järgmisel päeval oli keha nii valus, nagu oleks peksa saanud. Õnneks on alati lohutus: "Ta kasvab sellest välja, ainult natukene veel."
Muidugi on kurnav ka see, et ma olen lapsega 24/7 koos. Keegi ei tule mu last hoidma, et ma saaksin ise natukene, kõigest mõni tund, ennast tuulutada. Öeldakse: "Sinu laps, sina kasvatad." Ja kui ma vastan sellele, et iga ema vajaks vahel värskendust, siis see ei morjenda neid. Vahepeal Villem on mul ikka lasknud kusagil käia, seegi hea. Kuid hetkel oli mul koolist 1,5 kuud pausi ning ma ei saanud kordagi kusagil omaette käia. Lõpuks käitusingi kodus nagu nõid ning seetõttu on meil Villemiga päris korralikud tülid ka olnud. Õnneks saame kõigest üle, väike tüli värskendab suhet.
Muretsesin suveks Ivo Linna ja Tõnis Mägi kontserdi piletid. Vähemalt üks üritus, kus saame kogu perega minna. Kõigest mõni kuu oodata, või noh, umbes 5 kuud.

Eks naudime seda tuulist ja vihmast perioodi edasi :)

Väike kurtmine

Praegu tahaks küsida: Kus mu laps on? See, kes mul seal teises toas kisab, pole küll minu oma. Eelmises postituses sõnusin ära, täna öösel ei maganud ta üldse. Nii kui oma voodisse sai, hakkas kisama ja seega pidi terve öö meie vahel olema. Ja sellest ei piisanud, pidi iga 2h tagant ärkama ja kisama. Kas tõesti hambad? Eriti ei usu, sest näha pole küll midagi.
Ei meeldi talle süles, ei meeldi mängumatil, ei meeldi kiiges, ei meeldi voodis. Mitte mingi asi ei ole sobilik. Ainult kisa ja kisa. Täitsa üllatav, et naabrid veel kaebama pole tulnud. Mina olen väsinud, Villem on väsinud, laps on väsinud, aga keegi puhata ei saa.
Enam ei oska midagi teha ka.... abitu tunne on....

Täitsa sassis jutt

Tibu sööb juba nii ilusti püreesid. Siin on tal veel korralik nägu peas, aga on ka hullemaid juhtumeid, kus püree on isegi otsaees. Pisike on nagu linnuke, pea käib igatepidi ning vahepeal tuleks näpud ka suhu toppida. Ja kui püree otsa saab, siis on kurb ja hakkab nutma. Kui tal võimalik oleks, sööks vist kõik käest ära. Iga kord, kui me sööme ja laps istub laua kõrval oma kiiktoolis, siis vaatab sellise näoga "aga kas mina ka midagi saan?" 

Lisaks oleme hakanud rohkem numbrimatil aega veetma. Lõpuks ometi on Bella hakanud oma peput tõstma ja üritab ikka edasi minna. Lisaks keerab end küljele ja on päris pikalt nii. Natuke veel ja ongi kõhuli. Nii ootan seda :).
Unega hakkame samuti vaikselt järjele saama. Mõnel ööl jagub und isegi kauemaks kui 5 tundi, aga siiski enamasti 4 tundi. Igatahes parem, kui 2,5-3 tundi.

Arstile läheme alles 4ndal veebruaril, kuid koduse kaalumisega näitab 7,5 kg. Pikkust ei tea, aga üle 62cm, sest riided jäävad juba väikeseks. Jube kiiresti kasvavad need jõnglased. Alles oli 51cm. Varsti võtame juba kärul kookoni ära. Ning siis võtab laps juba jalad alla ning saame üldse kärust välja. Järgmisel hetkel käib esimeses klassis, siis juba lõpetab 12nda, läheb ülikooli, kolib kodust välja ja rajab oma pere. Ja me ei pane tähelegi, kuidas aeg lendab.

Laupäeval oli kindel plaan jooksma minna, aga kui autosse istusin, et hommikul kõigepealt poes ära käia ning seal näitas termomeeter -20,5 kraadi, siis võttis ikka kahtlema küll. Kuid Villem käis peale ja ütles "Nüüd jooksma, ja siis lähme lapsega jalutama". Eks ajasingi dressid selga ja läksin. Alustasin vaikselt, kõigest 3,1 km. Vähemalt ma suudan joosta! Ja nii hakkangi iga korraga distantsi suurendama. Sügisel vaja siiski poolmaratonile minna.

Hääd talve jätku! :)

4 kuune armastus!

Ja minu tibu ongi 4 kuune. 

Selline armas musi mul. Tegin suure vahukoore küpsisetordi. Pidasime seda vaikselt, ainult vanaema ja vanaisaga. Suurem pidu tuleb siis, kui Bella saab 6 kuuseks. 

Kooliga on ka hetkel kõik, kuni 1 veebruarini. Neljapäeval oli viimane eksam, filosoofias. Üldse ei kujuta ette, kuidas see aine meie õppekavasse kuulub. Ja veel eristav, ehk hindeline. Loodetavasti sai ikka tehtud, kuigi jh, ajuvaba värk minu meelest. 

Siis kui laps rahulikult magab ning emme süda sulab. 

Selle lisan lihtsalt sellepärast, et Bella on nii laheda näoga siin :)

Laupäeval oli imeline lõunapoolik, kui päike loojuma hakkas.

Ja nii me läheme ja tuleme...

Head talve jätku!

Iganädalane

Oeh, enam nagu ei oskagi midagi kirjutada.

Kuidas me enda päevad sisustame? Oleme üritanud autot käima saada, aga mis käima ei lähe, see käima ei lähe. Õnneks Tartu on nii pisikene, et kõik vajalik jääb käe-jala kaugusele. Neljapäeval saime auto käima tänu Enele, kuid kui laupäeval uuesti üritasime ja kutsusin sõbra krokodillidega kohale, siis ei olnud elumärke. Pühapäeval proovisime ühe kolmanda autoga veelkord, seekord andis auto rohkem lootust, kuid aku on vist ikka tõesti  nii tühi, et tuleb oodata, millal aku laadima saame panna.

Iga päev käime lapsega ikka jalutamas. Minu meelest on õues nii mõnus, selline talvine ja parajalt külm. Paksud püksid jalas ning topelt kindad käes ja külma üle ei kurda. Mees on selline, kellel kogu aeg külm ja tahab lühemaid jalutuskäike teha. Ütlen küll talle, et mine siis varem koju, ma tulen lapsega pärast järgi, aga nii ta ka ei taha ning jalutab minuga edasi. :)

Ostsin lõpuks Bellale numbrimati ka ära, sest tegelustekil ei olnud ta üldse rahul ning jonnis. Lisaks on lapsel uus komme kogu aeg varvastest kinni hoida, isegi vannis. :) . Nii nunnu on teda nõnda vaadata. Missest, et öösiti ta mul veel magada ei lase. Ühel ööl magas 6 tundi, see oli luksus, aga järgmisel ööl oli iga 2 tunni tagant ärkvel. Mõtlesime, et ei saa kõhtu täis, kuid hetkel piima jagub.
Proovisin talle porgandi püreed ka anda. Matsutas seda suure isuga ning oleks vist veel söönud, kui oleksin andnud. Käisin lapsele spetsiaalseid lusikaid vaatamas ning 2 lusikat maksis 10 eurot, keerasin seal samas otsa ringi. Teisest poest leidsin 3 lusikat, erinevate suurustega alla 6 euro. Julm, kuidas asjadel on ikka juurdehindlus.

Korter on meil jätkuvalt külm ja aknalaudu saan iga paari tunni tagant veest puhastada. Ühel aknal on isegi jää ühte nurka tekkinud. Umbes nädala pärast läheme uut korterit vaatama, aga kuna see asub Annelinnas, siis kahtlen, et selle vastu võtame, kui isegi sobiks meile. Kuid iial ei tea, võibolla on sealne piirkond sobilikum lapse kasvatamiseks, kuna ei pidanud 9-kordsete majade juures asuma.

Ja nõnda meie päevad lähevadki. Hommikul ärkame ja peagi on õhtu. Vahepeal jõuame jalutamas käia ning toas logeleda. Kes ikka sellise külmaga midagi muud teeb ;) Pilte pole klõpsinud, sest laps on ikka oma nägu ja ühtegi üritust pole vahepeal olnud.
2he päeva pärast saab Bella juba 4 kuuseks, eks siis on kohustuslik lapse ja koogi pilt :)

Nautige talve, niikaua kui see võimalik. Varsti on käes sombune kevade algus ning siis juba jaanipäev ja pärast seda uuesti talv. Aeg läheb kiiresti.

Kolmekuningapäev

Uus aasta ongi alanud. Korrutan seda vist juba mitmendat korda. See selleks. Kuidas teil see üldse hakkas? Hästi, halvasti, neutraalselt? Mida tegite, olite kodus, külapeal või ei mäletagi?
Mina võin öelda, et 31sel tegin veel viimaseid toimetusi, et ikka Uue saaks vastu võtta korras koduga. Issi ja laps mängisid diivanil ning jäin neid korraks vaatama ja hops, sain käele triikraua käest põletusarmi. Ikka päris korraliku. Panin käe sidemesse, et asi hullemaks ei läheks. Päris punane on ja kipitab ning teeb omamoodi valu.

Uue võtsime vastu maal. Laps oli 15-16 tundi üleval olnud ja selle aja sees oli umbes 2 tundi magamist, mis oli ka jupitatud. Enne südaööd jäi tuttu, kuid kui ise rakette laskma hakkasime, siis ärkas üles. Selline väga vähese unega ööpäev oli meile kõigile. Öösel tahtis veel 3x süüa ja hommikul ärkas 8-9 vahel. Endal oli terve päev selline tunne, et oleks pohmakas.

***

On kolmekuningapäev. Aeg kuused toast välja visata ja jaanipäeva ootama hakata.
Iga päev käib mu peast läbi tuhandeid mõtteid ning tavaliselt need jäävadki sinna. Õues on nii mõnusalt karge ja lumine, kuid ikka käin lapsega kärutamas. Eriti pikalt pole, nii tunnike, vahest ka poolteist tundi. Ilmataat lubas alates laupäevast mõnusamaid ilmasid, ehk siis läheb õnneks ja saan ka natuke kauem talve nautida. Alles nüüd on tekkinud tunne, et jõulud tulevad ning peagu uus aasta. Kahjuks/õnneks on need nüüd juba seljataga. Ja poleks uskunud, et mulle talv meeldima hakkab. Ainuke negatiivne asi on selle juures see, et kardan autoga sõita. Praegu saan sellest veel mööda hiilida, kuid alates veebruarist hakkab kool ja siis tuleb hommikuti, tipptunni ajal kooli poole liikuda. Üldse ei oota.

Meie elust siis praegu niipalju, et ma näen välja nagu zombi. Laps ei lase öösiti magada, heal juhul 3 tundi saan korraga puhatud. Enamasti aga iga 2-3 tunni tagant tahab laps süüa. Jube väsitav ikka. Preaegu on Villem õhtuses vahetuses, ehk kell 13 hakkame koos õue liikuma, saadan ta bussile ja ise jalutan veel mingi ringi ja tulen koju ära. Õnneks õuest tulles magab laps toas ka veel mõne aja ja siis saan olla omaette. Muidu, kui Villem kodus on, siis tõesti, tegelen mina lapsega väga vähe, sest unetus on meeletult kurnav. Hea on mõelda, et see on mööduv nähe.
Nii me siis vaikselt kasvame. Juba 6 päeva pärast on Isabella 4 kuune. Aeg lendab... :)

Uusaastalubadused!

Nagu kõik, annan ka mina iga aasta uusi lubadusi. Osa neist suudan täita, teised lähevad juba kuu aja jooksul meelest.
Tavaliseimad lubadused on ikka: alustan dieediga, teen trenni, ei joo enam kunagi nii palju (tavaliselt on 1. jaanuaril inimestel pohmakas ja siis on hea seda lubada) jne.
Minu lubadused enamvähem kattuvad nende tavalistega

Nõnda, ma siis luban:

* Luban olla hea ema ja kasvatada oma tirtsu õnnelikus peres, kus tal on kõik olemas, mida õnneks vaja!

Lisaks veel:

* Titerasva maha treenida vähemalt selleks ajaks, kui Isabella on 10ne kuune, sest kehal kulub enamvähem samakaua aega taastuda, kui kaua kestis rasedus.
* Minu ideaalkaal peaks olema siis 53,5 kg. Mõne arvates on seda vähe, mõne jaoks palju, aga minu jaoks täpselt piisav.
* Tahan võimalikult kiiresti jälle jooksutossud jalga saada. Kui laps on 6 kuune, siis on kõige hilisem aeg, et jooksmisega jälle tegelema hakata.
* Sellest tuleneb ka MARATON, või seekord siiski POOLmaraton. Ei hakka Tallinna sõitma ja lähen hoopis Tartu omale.
* Veel tahan rulluisud alla saada. Sellega hakkan tegelema niipea, kui lumi sulanud ja teed puhtad ehk siis nii aprillis-mais.

* Toiduga lubadusi ma pidama ei hakka, sest põhimõtteliselt ülepäeviti luban: homme hakkan korralikult toituma. Ja nii see käib juba päris pikka aega. Pigem naudin toitu, kuid ei lähe sellega liiale.

* Tahaks lubada veel, et hakkan rohkem inimestega suhtlema. 2015 aasta oli väga suhtlusvaene. Põhilise seltskonna moodustaski mu perekond. Villem, ema, kasuisa, õde ja sugulased. Sõbrad on kuidagi tagaplaanile jäänud. 2016 loodan, et need kaks poolt kas võrdsustuvad või saavutavad sõbrad natukene suurema osakaalu. Kuid number üheks jäävad ikka Villem ja Isabella :)

* 2016 aasta lõpuks tahaks juba olla oma kodus. Enam ei taha kellegi korterit üürida. Vähemalt mitte seda, kus praegu elame. Ja kui 2016 lõpus pole oma kodus, siis vähemalt natukene suurem üürikorter, mis on lisaks soe ja tekitab kodutunde.

* Isabella lubas, et hakkab öösiti korralikult magama, aga läheb veel mõned kuud aega, enne kui selle täide viib ;)

Hetkel nagu rohkem neid lubadusi ei tulegi. Ega nendega ei tohigi liiale minna, pärast ei jõua kõiki täita ;)
Loodan, et teil kõigil on uusaastalubadused teele pandud ja ootavad täitmist :)


Sellekspuhuks natukene nostalgiat:

Millegipärast on see pilt paljudele meeldinud :)

Üksaasta volber, ehk 2014

2014 suvi, see oli aasta... :)

20

2015 jõulud

 Head Uut ja Paremat!