Esiteks:
Nimelt lugu selline, et kui Bellal 3 kuud kukkus, siis enam me öösiti ei maga. Ainult nutame. Minu jaoks on see meeletult kurnav. Ma isegi ei oska midagi ette võtta. Kõht tal tühi pole, samuti pole gaase. Võtan sülle, kussutan magama ja laps magab nii armsalt mul süles ja niipea, kui voodisse panen, on kisa lahti. Ja nii see kestab tunde. Vahepeal saab uuesti süüa, sest kes ikka pärast sellist tralli täis kõhuga on. Teisipäeva öösel vastu kolmapäeva oli asi eriti hull. Kisamine algas juba kella 8 õhtul ja kestis kuni 11neni. Ma ise jõudsin ka selle aja jooksul endast välja minna ja lõpuks lihtsalt nutsin ja helistasin Villemile, kes lubas peagi koju jõuda ning lapsega ise tegeleda. Kell 11 võtsin lapse lihtsalt oma embusesse ja nutsin koos temaga. Ei kulunud palju aega, kui pisike jäi, pea minu rinnal, magama. Ja nii me siis olime seal voodis ja ootasime issit. Issi jõudis natukene enne südaööd ja võttis lapse. Mõned piiksatused tulid, kui proovisime teda tema voodisse panna, aga meie õnneks jäi ta magama. Kell 2 oli uus söömaaeg ning kell 5 jälle. Hommikul ärkasime 8 läbi. Meeletult kurnav oli see öö. Enam ma midagi sellist kogeda ei sooviks. Ja sõnusingi ära, reede öö vastu laupäeva oli sarnane, sest tibu polnud reedel üldse maganud. Ärkas kl 8 ja uinus umbes südaöö paiku ja selle aja sees magas kõigest 4 tundi.
Teiseks:
See nädal on olnud selline natukene aktiivsem. Teisipäeval oli eksam, mille sooritasin A'le. Ja pärast seda sain vana töökaaslasega kokku. Sain mõned tunnid pisikesest eemal oldud ja end tuulutada. Töökaaslane ütles, et näen tõesti väsinud välja. Ja ega seda und viimased ööd eriti olnud pole.
Kolmapäeval olin päris masenduses hommikul, aga üks teine emme kutsus mind jalutama teiselepoole Tartut. Ajasin autole hääled sisse ja läksin, vähemalt väike vaheldus päeva ja õhtuks oli päris hea tuju. Samuti suureks plussiks on see, et laps sööb lõunal suhteliselt pika vahega. Annan talle kell 11 pudelist suure koguse piima ja sellega ta peab ligikaudu kella 16neni vastu. Minul on sellel ajal hea õues käia ja pärast toas puhata, kui pisike veel magab. Ja neljapäeval pärast arstil käiku sõitsime maale, täiesti kahekesi, et lasta issil ka natukene puhata.
Kolmandaks:
Neljapäeval käisime Ene last vaatamas. No on alles pruun ja meeletult palju juukseid on peas, aga siiski nii pisike. Nägu oli nii punnis. Bella tundus lausa hiiglane tema kõrval. Pärast seda käisime ise arsti juures. Mõõtudeks saime 6,57 kg ja 61 cm. Pisike tegi seal meeletult kisa. Ta oli väsinud, ei tahtnud rotat ega süsti, ainult kisas. Kui autoga koju sõitsime, siis nuuksus mul seal kõrvalistmel. Nii kahju on last nõnda vaadata. Aa ja kui me Maarjamõisa ees autot parkisime, siis üks ülbe maasturimehike pariks mu külje nii kinni, et pidin lapse turvahälliga oma uksest välja tõstma, kuigi mul enda pool oli ka auto. Ja see maasturimehike veel vaatas mulle autosse, mulle otsa ja astus ülbelt autost välja ja pani veel uksega vastu minu autot. Ma ei saa sellistest inimestest üldse aru.
Laps 24 tundi pärast vaktsiini ja rotat muutus täielikult. Oli selline rahulik beebi, naeris ja lälises ainult. Süüa eriti ei tahtnudki. Ainult magama jäädes tahtis topelt hellust. Ja oma voodis eriti magada ei taha. Kuid juba üle ööpäeva hiljem, oli päeval ikka selline nunnukene, kuid öösel oli tükk tegemist, ega magama saada. Sellest kirjutasin natukene ülevalpool ka.
Neljandaks:
Pildid tehtud telefoniga, sellest ka kvaliteet. Minu suur ja nunnu beebi. (L)
