14.11.15

Järjekordne nädal on möödas. See on üli kiirelt läinud ja ausalt öeldes, ma olen väga väsinud. Lapsel on tekkinud mingi jonniperiood. Tal on kõht täis ja kuivad mähkmed jalas, aga siiski ei sobi mitte miski. Gaasivalud need pole, sest need ma tunnen juba ära. Muud rahustust ei teagi, kui rinda anda. Vähemalt üks asi, mis kõiki lapsi peaks rahustama.

Räägin natuke sellest ka, mis mulle Tartu tänavatel silma on torganud:
1. Juba lõunal, 12-14 vahel, kui ilm lubab, siis istuvad minuealised noormehed ja siis vanemad härrad pargipingil ja juba joovad. Ning ei jooda ainult lahjat kraami.
2. Pudelitekorjajad korgivad leitud pudelitel korgid maha ja siis joovad pudelite põhjas oleva tilga ära.
3. Ema jalutab oma lapsega nagu koeraga. Mainisin seda ka Septembri beebide grupis ja nagu välja tuli, on see üsna tavaline. No tõesti, mina ei paneks kunagi oma lapsele rihma ümber kaela. Traksid oleksid vähe inimlikum mood.

Lisaks kindlustasin oma lapse tuleviku ära. Tegin talle kogumiskonto. Hea on see, et sinna saab teha täiendavaid sissemakseid. Seega, kui keegi tahab talle näiteks sünnipäeva puhul raha kinkida, saab selle kanda sinna kontole ja Isabella saab selle kõik kätte, kui ta 18 sünnipäev on. Praeguseks on ta kõigest 2 kuune. Aeg lausa lendab. Alles ta sündis ja oli nii pisike. Nüüdseks on ta meeletult kasvu visanud ja kaal on ligikaudu 5,8. Selle saab täpsemalt esmaspäeval teada. Kõige rohkem meeldib talle, kui temaga tegeleda. Ta naeratab nii armsalt ja meeldib laliseda. Korrutame talle pidevalt sõna: Emme. Tahaks, et see oleks ikkagi esimene sõna, mille ütleb. Praegu on kõige sagedasem lalin: õhõuu. :)

Varakult trennilainel

Sünnipäevalaps

"Minu kringel"

"Sööks kõik ise ära"