08.11.2015

Kätte on jõudnud novembrikuu. Talv saabub iga päevaga lähemale, samuti jõulud. Hetkel veel erilist jõuluootuse tunnet pole. Ilmad on soojad, ainult pime aeg on väsitav. Mäletan, kui veel pisike olin, sinna kümne aasta kanti. Siis ootasin suure huviga, millal lumi maha tuleb, sest Marti ei saanud ilma lumeta jooksma minna. Hetkel on selline tavaline sügise tunne. Päevad mööduvad kiiresti, ei pane tähelegi, kui hommikust õhtu on saanud. Eriti naudin päevasid, kui Isabella on rahulik, saame lõunal pikki jalutuskäike teha ja õhtul normaalsel ajal magama. Paraku leidub ka selliseid öid, kus ta ei maga pea-aegu üldse. Siis on ta üleväsinud ja juba sellepärast ei taha enam magama jääda. Küll me jonnime ja tahame rinda, aga miski ei aita. Emme süles olemine mõneks ajaks rahustab, kuid mitte piisavalt, et magama jääda. Selline olukord on kurnav nii mulle kui ka pisikesele. Samuti issile, kui ta peab hommikul tööle minema, aga laps öösel magada ei lase.

Hea uudis on see, et kooliga hakkan vaikselt otsi kokku tõmbama. Ühel nädalal veel 3mel päeval kool ja edaspidi ainult ühel päeval. Kõige rohkem kardan eksameid, sest loengutes ma ei käi ja seepärast ei saa midagi kõrva taha pandud. Tavaliselt loengutes õppejõud rõhutavad seda kõige olulisemat. Hetkel on tähtis, et ainest läbi saaks, see hinne polegi niivõrd oluline.

Nädalavahetusel jätsime issi linna ja ise läksime maale. Laupäeval oli minu vanaema ehk Bella vanavanaema sünnipäeva pidamine. Esimene üritus, mis toimus väljaspool kodu. Ei osanud ette kujutadagi, kuidas see möödub. Maal, enne ärasõitu hakkas pisike meeletult karjuma, kuid mille peale, sellest ma aru ei saanud. Vanaema juures ta alguses magas umbes pool tundi. Seejärel uudistas natuke olukorda ja hakkas kisama. Arvatavasti sellepärast, et mul endal oli ka väike närv sees. Oleks me varem ka niiviisi pikalt kusagil üritusel käinud, poleks probleemi olnud. Õnneks väikseke rahunes vanavanaema süles maha. Mõne aja möödudes soovis ta süüa ja pärast sööki jäi lausa kaheks tunniks magama. Tavaliselt sellisel kellaajal on ta mul ärkvel. Ma juba kartsin, et öösel me ei maga. Kümme läbi hakkasin tagasi kodupoole liikuma. Kodus oli laps nii rahulik ja õnnelik, isegi uinus diivani peal. Kasutasin juhust ja läksin ise ka magama. Tund aega hiljem ärkas ja nõudis süüa ja peale seda, umbes kell 2 jäi sügavalt magama ja magasime ilusti hommikul 7meni. Mida vanemaks pisike saab, seda kauem ta magab. Endalgi on hea vahepeal pikemalt magada.
Sünnipäeval oli Isabella ikkagi kõigi lemmik. Vanavanaema ütles, et ta on juba nii raske, et pikka aega ei jõuagi süles hoida. Loomulikult kosub väikseke kiiresti. Tegime nalja, et kõik need kilod, mis mina maha võtan, võtab laps endale. Üleüldiselt oli ta hea laps. :)

Piilume, mis seal õues nii head on :)

Vanaema sünnipäevakink