29.11.2015, esimene advent, mis täitsa meelest läks

Nõndaks, algas uus nädal koos lume ja külmaga. Tegelikult seda külma eriti polegi, kõigest mõned miinus kraadid, aga õue minnes on küll tunne, et olen Antarktikasse saabunud. Lund on minu meelest juba piisavalt, võib olla grammike võiks juurde tulla, aga mitte rohkem. Osa Tartu teid pole veel soolatatud, kive maha visatud või mida kõike nad nende teedega talve saabudes ka ei teeks ja Staadioni tänav, kus on korralik tõus/langus, on päris libe. Ükspäev saigi nõnda mäest üles kõnnitud, et ise olin teeääres oleva muru peal ja vanker kõnniteel, muidu oleksin lihtsalt teistpidi tagasi vajunud.
Võtsin julguse kokku ja panin beebide gruppi postituse, et sooviks kellegagi jalutama minna. Paar tükki andsid tagasisidet ja saingi ühe toreda noore emmega jalutamas käidud. Elame mõlemad küll erinevates Tartu otstes, aga kesklinn on alati selline neutraalne koht, kuhu kõik pääsevad. Käisime jalutasime ning vaatasime Raeplatsi. Tartus võetakse asi ikka tõsiselt ette. On üks pisike nö metsasalu üles pandud ja see põhiline kuusk on nii võimas, massiivne ja ilus. Niipalju, kui pilte olen näinud, siis Tallinna omaga seda võrrelda ei anna. Imelik on mõelda, et juba üsna pea, vähem kui kuu aja pärast on jõulud. Hea on see, et pärast Jõule saab jälle Jaanipäevale mõtlema hakata, sellele soojale ajale, missest, et viimased Jaanid on olnud päris vihmased ja külmad. Külm ja kõle talv võiks kiiremini mööduda, siis oleks Isabella ka suurem ja natuke asjalikum. Tean küll, et need imearmsad beebid on kõikide lemmikud, kuid mulle isiklikult rinnaga toitmine ei meeldi, isegi ei tea, miks. Saaks laps juba tavatoitu ja suudaks ise liikuda, ei suuda seda aega ära oodatagi. Praegu ei saa kusagil külaski käia, sest Bellal on selline halb komme toitu meeletult välja ajada. Hea, et kodus vaipasid pole, sest põrandaid saab päris tihti pesta.

***
Kätte on jõunud pühapäeva õhtu. Esimene advent. Jõulud on juba ukse ees. Aeg lausa lendab. Täna käisid neli kursaõde katsikutel. Bellale toodi tiiger ja mütsike. Kusjuures, ega mul polegi tuju midagi kirjutada. Täna need sõnad ei tule kuidagi. Laps on ka rahutu ja endal on tunne, et tahaks ainult puhata.

Esmaspäevased katsikud :)

Miskit on seal maas

Paneks lausa nahka

Pühapäeval külalisi ootamas

Pühapäeval külalisi ootamas

Jälle emme pildistab

Mis issi teeb?

Minu uued asjad 

22.11.2015

Järjekordne nädal on mööda hiilinud. Ei saa arugi, kui esmaspäevast on saanud pühapäeva õhtu. Vaikselt kisuvad ilmad talve poole, eriti täna õhtul oli väga külm jalutada. Oleks aeg otsida kapist välja paksemad talveriided ja -saapad.

Meie nädal algas arstil käiguga. Saime mõõtudeks 58 cm, mis on 6 cm kuu ajaga ja kaaluks 5,75 kg , eelmisel kuul oli 4,6 kg. Arstitädi veel ütles, et pisike teeb juba natuke vanematele lastele omaseid liigutusi. Lisaks saime rota vaktsiini, mis tegi ta sellel õhtul memmekaks ja järgmisel päeval kõhu lahti. Oligi nii, et andsin talle teisipäeva hommikul enne kooli veel süüa ning kui krooksutama tahtsin hakata, siis sõna otseses mõttes, ta ujus oma kaka sees. Bellal oli nagunii naljakas vaadata, kuidas emme on nõutu ja proovib teda vannituppa nii saada, et kakat ei tilguks. Lõpuks see siiski õnnestus, aga seejärel ei osanud kuidagi talt seda body seljast võtta, et ta ülepea kakaseks ei saaks. Kõik lõppes hästi, saime lapse puhtaks ja mina õigeks ajaks kooli.

Me siin kodus ikka üritame trenni ka teha, niipalju kui võimalik. Eriti tore oli ühel õhtul, kui issi mõtles oma kava läbi teha ja Bella lihtsalt vahtis teda ammuli sui. Märkamatult oli möödunud pool tundi. Seejärel hakkas ta nihelema ja soovis süüa. Aga üldiselt meeldib talle vaadata, kuidas keegi trenni teeb. Loodetavast tuleb temast ka korralik trenniplix :)

Laupäeval peeti minu ema sünnipäeva. Alguses Bella rõõmustas ja naeris, aga mida rohkem inimesi tuli, seda hullemalt hakkas võõrustama ja nuttis päris pikalt. Ega muud üle ei jäänudki, kui temaga eraldi tuppa minna ning rahustada. Mõne aja möödudes pani ta silmad kinni ning meie issiga saime sööma mindud, kuid umbes 5 minutit hiljem oli jälle nuttu kuulda. Mõtlesin, mis ma mõtlesin, rääkisin pisikesega, et meil on sünnipäev ja ,sellepärast on palju rahvast ja niimoodi sünnipäevadel ongi. Pisike naeratas mulle otsa, võtsin ta sülle ja läksime Madagaskarit vaatama. Siis oli ta juba rõõmsam ja naeratas teistele ka. Tavaliselt läheb ta 20-22 vahel magama, aga kuna jutuvada oli vali, siis panime teda mitmeid kordi magama, kuid ta ei jäänud. Ärkas iga kord umbes 5-10 minuti jooksul üles. Lõplikult saime magama 00 paiku. Aga see öö oli ka lünklik. Enne rota vaktsiini saamist oli meil juba öörežiim tekkinud: söömine kell 20-21, 2-3 ja 6-7 vahel, pärast aga sõi iga 2-3 tunni tagant. Ja ühel ööl oli lausa õnnistus, sõi kell 20 ja järgmine kord 6.15. Nüüd loodan, et tekib jälle korralik öörežiim ja ka mina saaksin magada. :)

Nõndamagus uni :)

Issi valmistub juba jõuludeks ja muretses pisikesele mütsi ja papud. Küll need on huvitavad papud ;)

Minu Musi ^.^

14.11.15

Järjekordne nädal on möödas. See on üli kiirelt läinud ja ausalt öeldes, ma olen väga väsinud. Lapsel on tekkinud mingi jonniperiood. Tal on kõht täis ja kuivad mähkmed jalas, aga siiski ei sobi mitte miski. Gaasivalud need pole, sest need ma tunnen juba ära. Muud rahustust ei teagi, kui rinda anda. Vähemalt üks asi, mis kõiki lapsi peaks rahustama.

Räägin natuke sellest ka, mis mulle Tartu tänavatel silma on torganud:
1. Juba lõunal, 12-14 vahel, kui ilm lubab, siis istuvad minuealised noormehed ja siis vanemad härrad pargipingil ja juba joovad. Ning ei jooda ainult lahjat kraami.
2. Pudelitekorjajad korgivad leitud pudelitel korgid maha ja siis joovad pudelite põhjas oleva tilga ära.
3. Ema jalutab oma lapsega nagu koeraga. Mainisin seda ka Septembri beebide grupis ja nagu välja tuli, on see üsna tavaline. No tõesti, mina ei paneks kunagi oma lapsele rihma ümber kaela. Traksid oleksid vähe inimlikum mood.

Lisaks kindlustasin oma lapse tuleviku ära. Tegin talle kogumiskonto. Hea on see, et sinna saab teha täiendavaid sissemakseid. Seega, kui keegi tahab talle näiteks sünnipäeva puhul raha kinkida, saab selle kanda sinna kontole ja Isabella saab selle kõik kätte, kui ta 18 sünnipäev on. Praeguseks on ta kõigest 2 kuune. Aeg lausa lendab. Alles ta sündis ja oli nii pisike. Nüüdseks on ta meeletult kasvu visanud ja kaal on ligikaudu 5,8. Selle saab täpsemalt esmaspäeval teada. Kõige rohkem meeldib talle, kui temaga tegeleda. Ta naeratab nii armsalt ja meeldib laliseda. Korrutame talle pidevalt sõna: Emme. Tahaks, et see oleks ikkagi esimene sõna, mille ütleb. Praegu on kõige sagedasem lalin: õhõuu. :)

Varakult trennilainel

Sünnipäevalaps

"Minu kringel"

"Sööks kõik ise ära"

08.11.2015

Kätte on jõudnud novembrikuu. Talv saabub iga päevaga lähemale, samuti jõulud. Hetkel veel erilist jõuluootuse tunnet pole. Ilmad on soojad, ainult pime aeg on väsitav. Mäletan, kui veel pisike olin, sinna kümne aasta kanti. Siis ootasin suure huviga, millal lumi maha tuleb, sest Marti ei saanud ilma lumeta jooksma minna. Hetkel on selline tavaline sügise tunne. Päevad mööduvad kiiresti, ei pane tähelegi, kui hommikust õhtu on saanud. Eriti naudin päevasid, kui Isabella on rahulik, saame lõunal pikki jalutuskäike teha ja õhtul normaalsel ajal magama. Paraku leidub ka selliseid öid, kus ta ei maga pea-aegu üldse. Siis on ta üleväsinud ja juba sellepärast ei taha enam magama jääda. Küll me jonnime ja tahame rinda, aga miski ei aita. Emme süles olemine mõneks ajaks rahustab, kuid mitte piisavalt, et magama jääda. Selline olukord on kurnav nii mulle kui ka pisikesele. Samuti issile, kui ta peab hommikul tööle minema, aga laps öösel magada ei lase.

Hea uudis on see, et kooliga hakkan vaikselt otsi kokku tõmbama. Ühel nädalal veel 3mel päeval kool ja edaspidi ainult ühel päeval. Kõige rohkem kardan eksameid, sest loengutes ma ei käi ja seepärast ei saa midagi kõrva taha pandud. Tavaliselt loengutes õppejõud rõhutavad seda kõige olulisemat. Hetkel on tähtis, et ainest läbi saaks, see hinne polegi niivõrd oluline.

Nädalavahetusel jätsime issi linna ja ise läksime maale. Laupäeval oli minu vanaema ehk Bella vanavanaema sünnipäeva pidamine. Esimene üritus, mis toimus väljaspool kodu. Ei osanud ette kujutadagi, kuidas see möödub. Maal, enne ärasõitu hakkas pisike meeletult karjuma, kuid mille peale, sellest ma aru ei saanud. Vanaema juures ta alguses magas umbes pool tundi. Seejärel uudistas natuke olukorda ja hakkas kisama. Arvatavasti sellepärast, et mul endal oli ka väike närv sees. Oleks me varem ka niiviisi pikalt kusagil üritusel käinud, poleks probleemi olnud. Õnneks väikseke rahunes vanavanaema süles maha. Mõne aja möödudes soovis ta süüa ja pärast sööki jäi lausa kaheks tunniks magama. Tavaliselt sellisel kellaajal on ta mul ärkvel. Ma juba kartsin, et öösel me ei maga. Kümme läbi hakkasin tagasi kodupoole liikuma. Kodus oli laps nii rahulik ja õnnelik, isegi uinus diivani peal. Kasutasin juhust ja läksin ise ka magama. Tund aega hiljem ärkas ja nõudis süüa ja peale seda, umbes kell 2 jäi sügavalt magama ja magasime ilusti hommikul 7meni. Mida vanemaks pisike saab, seda kauem ta magab. Endalgi on hea vahepeal pikemalt magada.
Sünnipäeval oli Isabella ikkagi kõigi lemmik. Vanavanaema ütles, et ta on juba nii raske, et pikka aega ei jõuagi süles hoida. Loomulikult kosub väikseke kiiresti. Tegime nalja, et kõik need kilod, mis mina maha võtan, võtab laps endale. Üleüldiselt oli ta hea laps. :)

Piilume, mis seal õues nii head on :)

Vanaema sünnipäevakink 

Fotoshuut

31 oktoobril oli meil fotoshuut.

Kass ja laps tegid tutvuse puhul pilti

Emme ja tädiga

Kurrile meeldib ka poseerida

Õed üheskoos

Minu elu

<3

Veel üks pilt emme ja tädiga

Lihtsalt nii nunnu mul