5 nädalat veel, meenutusi

Hommikul, kui näoraamatusse sisse logisin, tuli teade aasta tagasi lisatud pildist. Siis oli ilm ilus, päike paistis, ma olin vormis, olin nagu päikesekiir. Ja nüüd, olen suure kõhuga, ootamas oma esimest põnni. Lausa vapustav, mis ühe aastaga juhtuda võib. Aasta tagasi ma isejgi ei mõelnud selle peale, olin vaba kui lind ja tegin, mis süda ihkas. Polnud kohustusi, praktika hakkas ka läbi saama. Ainuke kohustus oli suve nautida. Ning seda sai ikka täiega tehtud.

34 nädal, 18.07.15

26.07.14

Stiil on ikka samaks jäänud. Kollakasroheline seelik ja valge top. Minu suve värvid. Asukoht on ka samaks jäänud, ainult maja erinevatel külgedel tehtud pildid. Kaunis aeg see suvi. Järgmine aasta samal ajal saan lisada kaks pilti: ühe, kus olen kõhuga (ehk see 34 nädal) ja teisel pildil olen koos põnniga. 

Kõigest 5 nädalat veel. Aeg lendab ikka kiiresti. Nüüd tunnen end tõesti rasedana. Liikumine on raskendatud, heal juhul käin korraga tund aega õues, aga enamasti tahan ikka toas niisama olla ja mitte midagi teha. Palavad ilmad lausa kurnavad mind, iga pisemgi liigutus ajab higistama ning väsimus on kerge tulema. Kõht tõmbub ka iga päev üha enam kõvaks ehk siis toimuvad kokkutõmbed. Kui kokkutõmbed on juba nii iga 10-15 minuti tagant, on aeg hakata haigla poole liikuma. :)

Nüüdseks ei taha ma enam eriti ka autoga sõita. Seetõttu sai nädalavahetusel üks pikem ringi tehtud ning käidud sai Rakveres, kus on mu väga hea sõbranna, kes ootab samuti põnni. Tema saab poisi ja mina plika. Vahepeal arutame, et kumb ikka enne põnni kätte saab. Kuigi temal peaks alles 10 september tähtaeg olema. Kuid iialgi ei või teada, millal beebi siia ilma tahab tulla. Ma ise tahaks, et põnn tuleks natuke varem, juba nädala-kahe pärast, siis hakkab huvitav elu pihta. Praegu selle suure kõhuga liiklemine pole enam nii meeldiv, kuigi ilus armas punu on ees. Mulle öeldakse, et olen päris pisike võrreldes sellega, et ainult kuu aega on veel jäänud. Ise tunnen küll end suurena.

Raseduskalender kirjeldab 35 nädalat nii...

Lapse neerud on täielikult välja arenenud ning maks toodab jääkaineid. Nüüd on beebi kehaliselt välja arenenud ja viimase kuue nädala jooksul tegeleb ta vaid kaalus juurdevõtmisega, kosudes nädalas kuni pool kilogrammi. Nahaalune rasvkude vormib teda üha pontsakamaks.

Emakas on raseduseelse ajaga võrreldes 15 korda suurem. Kui saaksid enda sisse piiluda, näeksid, et suurema osa emakasisesest ruumist on hõivanud laps ning lootevett on vähem.

Ehk oled tähele pannud, et beebil on kindel magamise ja ärkveloleku režiim. Mõned arstid soovitavad beebi liigutusi regulaarselt kontrollida, ent isegi kui sa seda ei tee, võiksid beebi päevakava jälgida, et oluliste kõrvalekallete korral arstiga nõu pidada.

Söö rohkelt rauda sisaldavaid toiduaineid. Tõenäoliselt on juba eelnevatel nädalatel su vere hemoglobiinitaset mõõdetud ning vajaduse korral on arst soovitanud sul süüa rauda sisaldavaid toite või tarvitada lisaks rauasiirupit.

Mõtle läbi, kas oled uue ilmakodaniku tulekuks valmis? Soeta aegsasti vajalikud esmatarbed nagu beebivoodi, vanker, vann, turvahäll, apteegikosmeetika ja riided esimeseks paariks kuuks. Lapse tulekuni pole enam palju jäänud ja hiljem ei pruugi sul aega jaguda.

Nõnda vaikselt me liigume lõpu poole ja uue alguse... <3

34+3

21.07.15 ning rasedus on juba 34+3. Kilosid on juurde tulnud ligikaudu 11. Alles nüüd hakkab rasedus tunda andma. Vasak jalg lööb kõndides valu sisse ja mitte ainult mingis ühes punktis, vaid terve jalg. Jalutada ma enam eriti ei jõua ning wc peab alati lähedal olema. Uni on samas väga hea. Laps on ka juba nii suur, et löögid on tugevamad kuid harvemini tunda. Täna vaatasin, et ühe jala peale on vist tulemas venitusarmid, kuigi loodan, et nägin valesti.
Autoga hetkel veel sõidan, kuid pärast seda nädalavahetust hakkan roolis olema väga harva, sest enesetunne on vahel küll päris kehv.

Samas rasedus on üks imeline aeg. Juuksed on muutunud tugevamaks ja ilusamaks ning ei lange nii kergelt välja. Kõht on ilus ümmargune ning tänaval inimesed ikka vaatavad kõhukest :). Ja ise saab teha nii palju plaane. Ootan juba, millal see pisike põnn käte vahel on ning oma armsate silmadega otsa vaatab. Õnneks enam pole palju jäänud.

Eile sai käidud kinos Ted2 vaatamas ning siis tuli meil noormehega ühine kokkulepe, et enne lapse sündi enam kinno või sellistele kinnistes ruumides olevatele üritustele ei lähe.

Siin käib väike pakkumine, kas põnn kavatseb tulla õigel ajal, varem või hoopis hiljem. Ma ise loodan, et tuleb paar nädalat varem :). Ja mis sina? :)

Midagi vahepealset

Lõpuks sai käidud "Käsilasi" vaatamas. Toredad sellid küll, aga midagi jäi tõesti puudu. Kõige parem osa oligi vist lõpus, kus üks kollane sai omale "Ukulele" ja sellega korraliku reivi maha pani :).

Veel jõudsin vaatamas käia "Terminaatorit". See oli juba huvitavam film. Lõppes igatahes nii, et nagu tuleks vähemalt üks osa veel.

Enamus ajast olen veetnud maal. Maasikad hakkavad nüüd läbi saama, kuid veel on mustsõstraid ja herneid ja tikreid. Niiet aias söömist on :).

Jõudsin käia ja sugulase sünnipäeval. Sai 25, veerand sajandit juba möödas. Kuidas küll aeg lendab. Sinna tuli igatahes ka tema tädi, kellel on kolm last, kellest kõige noorem on 1 aastane. Ta oli ikka armas poisike. Rääkida ta veel ei osanud, kuid kõndis ja mängis küll. Rahulik poiss oli, ei jonninud kordagi selle aja jooksul.
Kui minu põnn on viimasel ajal väga rahulik olnud, siis sellel sünnipäeval hakkas ta trallitama. Isegi siis, kui olime öösel koju jõudnud, liigutas ta end aktiivselt. Ka järgmisel päeval nii hommikul kui õhtul ainult trallitab. Eriti meeldib talle trollida. Kui noormees oma käe mu kõhu peale paneb, siis on vaikus ja kui käe ära võtab, hakkab trall pihta. Sama on kõhu vaatamisega.

Laupäeval käisime pilte tegemas. Hästi ilus päikesepaisteline lõuna oli.

Natuke veel

Aeg nii kiirelt käib. Varsti oleme valmis siia ilma tulekuks. Armastan <3

Aeg nii kiiresti käib

Päevad lähevad nii kiiresti. Kolmapäeval jõudis mu õde koju. Pidin talle Põltsamaale järgi minema ning siis Tartu veel sõitma. Saime õnneks suhteliselt kiiresti uue külmkapi endale. Saime selle ühe poisi käest, kes elab mõnisada meeter minu korterist. Külmkapi toomine oli päris huvitav. Poisid võtsid selle kätevahele ja tassisid mööda tänavaid. Vaatepilt oli koomiline. :)

Reedel sai kinos käidud ning "Käsilased" ära vaadata. Kahjuks polnud see väga minu maitse, kuid oli ka väga humoorikaid hetki. Eriti lõpus, kus üks käsilane sai endale "Ukulele". Noormees igatahes naeris nii südamest, et isegi pisarad hakkasid voolama.

Laupäeval polnud meil maal midagi teha ning otsustasime Kauksi sõita. Saime kohapeal olla umbes tunnike-kaks kui hakkas sadama ning pidime asjad kokku panema ning tagasi kodupoole liikuma. Vähemalt sai rannas käidud ning üks pisike suplus ka tehtud.

Ja nüüd ongi käes pühapäev. Lõuna ajal sai Tartus käidud. Saime suure vihma ka kaela, ammu pole enam nii tugevat vihma isegi näinud.

Nüüdseks on veel jäänud 48 päeva põnni sünnini, kui ta ikka kavatseb õigel ajal tulla. Nii ootame juba seda :) <3

Maal

Reedel jõudsime lõpuks maale. Esimene asi, mis ma tegin, oli maasikapõllule minek. Lihtsalt nii igatsesin neid.

Laupäeva hommikul sõitsid vanemad reisile ning meie jäime kodu valvama. Õues oli üle 27 kraadi sooja ning päike paistis, siis otsustasime Kuremaale minna. Rahvast oli rannas ikka päris palju, kuid vesi tundus päris külm olevat. Siiski sai seal paar korda käidud.
Alates pühapäeva pärastlõunast jäin koos kassiga suurde majja. Kassil on stress peal. Ta otsib oma pereliikmeid. Isegi pehmet toitu ei tahtnud süüa. Öösel, kui magama läksin, siis kuulsin, kuidas kass käib tubade vahelt ja loodab, et keegi on kodus. Nii kurb on seda lausa vaadata. Varsti ta õnneks harjub sellega ära.
Maal on ka vahest hea olla

Lõpuks ometi nägin ma oma sõpra ka, keda viimati nägin oma sünnipäeval. Aeg lihtsalt lendas, kui me koos olime. Tavaliselt ma ei viitsi kellegi juures üle 1-2 tunni olla, aga täna lihtsalt ühel hetkel oli 4 tundi täis. Kahjuks pidi ta tööle minema, muidu oleks vist isegi pikemalt koos temaga olnud. Loodetavasti nüüd hakkama tihedamini kokku puutuma. Vanu aegu oli ikka hea meenutada. :)

Kuna mul on maal palju vaba aega, siis mõtlesin natuke trenni teha. Isegi kerge trenn võttis hingeldama. Suure kõhuga enam elu nii lihtne polegi. 

Sain veel teada, et meie üürikorteris on külmkapp nüüd täiesti läbi. Algusest saadik pole sügavkülmik töötanud ning omanik lubas uue külmiku muretseda. Kuid ta tõi alati vabandusi: "Külmikut ei lastud proovida, see oli graažis seisnud, see maksab nii palju." ja nõnda neid vabandusi lendas igast ilmakaarest. Me elame juba seal märtsi lõpust saadik ja ikka mitte midagi. Ning nüüd ongi külmik täitsa sussid püsti visanud. Ilma selleta elada ei saa. Kui alguses tundus omanik normaalne inimene olevat, siis iga korraga tundub ta aina valelikum. Meil on seal korteris veel probleeme olnud. Alustades sellega, et ukselukk andis otsad. Ja kui ma lasin selle ära vahetada nii, et isegi tema käest ei küsinud, siis öeldi, et lukk oli täiesti korras. Kuid kui sisse kolisime korterisse, siis mainiti, et lukk on natuke katki, et isegi eelmistel üürnikel oli sellega natuke probleeme. Jube, kuidas tahaks sealt korterist ära, kuigi see on suur ning avar. Aga viies korrus minu olukorras on natuke piin. 

Lõpuks saime uue külmiku ja selle leidsin ka mina, mitte omanik. Temaga on nüüd järgmine probleem: lubas boileri ära puhastada, aga sellega läheb tal vist ka mitu aastat aega. Lihtsalt ei jõua seda inimest ära kiruda. Mitte kunagi enam ei tahaks üürikorteris elada. 

Täna tuli veel õde koju, enam ei pea ma kassiga kahekesi olema :). 

Üks nädalake

Ilmad on nüüd soojaks läinud. Esmaspäeval käisin sõbrannaga Lodjakojas päevitamas. Kumbki meist kahjuks ei mõelnud, et võiks ujumisriided kaasa võtta, sest olime leppinud lihtsalt kokku, et läheme randa istuma. Jalgupidi sai küll vees käidud ning ega see just kõige soojem polnudki. Paar päikeselist päeva veel ja vesi on soe.

Kolmapäeval sain sõbrannaga kokku. Me lihtsalt võime rääkida ja rääkida ning jutust puudust ei tule. Ühel hetkel lihtsalt avastasime, et oleme päris mitu tundi jalutanud ning kodu hakkab lähenema. Pärast seda pikka jalutuskäiku, mis kestis ligi kolm tundi, olid mu jalad päris läbi. Koju jõudnud, jõin igaks juhuks oma magneesiumi vedeliku ära, et jalavalu ei tekiks ning keerasin magama ära. Sellised sõpru lihtsalt on vaja, kellega vesteldes ei tule küsimusi välja punnitada. Ning hea on see, et põnnist rääkisime me suhteliselt vähe.
Ja, tirts on minu elu uus peatükk, aga kui iga päev rääkida ainult temast, siis pole ime, kui sõbrad hakkavad ära kaduma. Mina ka ei suudaks kuulata päevast-päeva kellegi lapsest. Saan aru, et see on inimese uus elu, kuid tuleb leida kompromisse ning leida ühiseid jututeemasid. Kui tõesti on sõbral laps ja endal laps, siis on selline teema tavaline, aga kui teine pool on vallaline, siis vähemalt mina sooviksin mingeid muid jututeemasid. Õnneks mul selliseid sõbrannasid on, kes suudavad ka mu kõhust kaugemale vaadata. :)

Neljapäeva hommikul tekkis küll väike masendus, sest ilm tuli super ilus ning mul polnud selleks päevaks ühtegi plaani. Õnneks leidub veel sõbrannasid, kes hädast välja aitavad. Sai siis Annekanali juures päevitamas käidud ning esimene suplus ka tehtud. Vesi küll kõige soojem polnud, aga jahutas hästi. 2 juuliks sain siis pruuniks :)

Reedel oli aeg ämmaemanda juures. Muidu oli kõik korras, kuid rääkisin talle ka oma murest. Ta vaatas mu ise läbi, sain ühed rohud peale, aga õnneks asi hull ei ole ning maksimaalselt nädala aja pärast olen jälle terve nagu purikas kui mitte enne. Arst ütles, et põnn peaks juba 2 kilo kaaluma. Kahjuks ma ultraheli aega veel ei saanud ning uus arstiaeg on augusti alguses. Igatahes laps on juba õigetpidi ehk pea allpool. Kõigest 8 nädalat veel ootamist, siis saabub siia üks uus elu.
Noormees tuli minuga arstile kaasa, sest meil on kombeks ikka koos seal käia ja nagu ta ütles: "Ega sa seda last üksinda ei teinud." Täna oli esimene kord, kui pidime umbes pool tundi ootama, enne kui arstile saime. Kuigi meil oli suhteliselt kiire, sest noormehel oli vaja tööle jõuda. Töö asub 20 kilomeetrit Tartust väljas. Tavaliselt käib ta sinna töö taksoga, kuid täna pidin ekstra sellepärast sinna sõitma. Ega mul sõitmise vastu midagi pole. Kui autos oli hea jahe, alla 20 kraadi, siis õues oli kohati 30 kraadi. Jube lausa, mina hetkel sellist kuumust ei kannata. Enne ma õue ei kavatse minna, kui mõned kraadid jahedamaks tõmbab.
Väga hea uudis on see, et täna õhtul saab maale. Ma olen iga päev maasikatest unistanud ning lõpuks saabub see päev, kus ma saan neid piiramatult süüa :). Ema ütles ka, et on juba nii palju moosi teinud, et võime vabalt kõik maasikad ära süüa. Niigi on meil kaks suurt põldu neid ning ühe põllu pealt saame maasusid alles augusti kuus.

Pead küll pole, aga kõhtu on näha. Hetkel 31+6 ehk mõned päevad vana pilt siin, kuid ma tõesti pole selline inimene, kes iga päev oma kõhust pilte teeb. Täna oli emaka kõrgus 31 cm ja ümbermõõt 94 cm ning kaalu juures 9,5 kg. Kaks kuud veel jäänud ning see tähendab 3-4 kg kaalu kindlasti, kui mitte rohkem. 

Kena suve ja pruuniks saamist :)