Kas mäletate lapsepõlves veel seda aega, kui pool aastat oli veel sünnipäevani, aga juba Te lugesite päevi, kui kaua jäänud on. Ise hakkasin samuti mõtlema, et kõigest kuu aega veel ja olengi juba 24 ning Isabella saab juba KOLM.
Mõeldes aasta tagusele ajale, kui Isabella oli kõigest kaks saanud, ta ei osanud eriti rääkida, oli üpris uje. Samuti on meil maja taga nö kelgumägi ja talvel ta üksinda sinna üles ei läinud. Kuid nüüdseks ei jõua me teda ära kuulata, mänguväljakul ronib ise kasvõi kõige kõrgema redeli astme peale, samuti tuleb sealt ilusti alla. Ja see kelgumägi, see on tema jaoks juba nii tavaline koht, kuhu minna ja kiiruga alla joosta.
Selle ühe aastaga on nõnda palju korda saadetud. Suurim õnn selle aasta jooksul oli poja sünd. Lisaks oma korteri saamine. Tundub nagu elu oleks paika loksunud. Mille poole edasi püüelda? Sellele küsimusele jääbki hetkel vastus puudu...
Ja juba homme on meie teine pulma-aastapäev. Kui sellele tagasi mõelda, siis tunduks, et see oli justkui eile. Meie tähtsat päeva tulid tähistama meile kõige kallimad inimesed. Selle puhul panen mõned pildid mälestuseks <3
Pilte on veel ja veel, mida tahaks jagada, kuid hetkel jäävad need ootama päeva, millal neid uuesti vaadatakse.
Päikest!
No comments:
Post a Comment