Puhkus

Sellel aastal sain koos Villemiga nädal aega puhata ning otsustasime selle aktiivselt sisustada. Esimesel päeval käisime Lõuna-Eestis. Käisime Taevaskojas ning üritasime üles leida Piusa koopad. Viimaste juurde polnud põhimõtteliselt ühtegi silti ega viidet ja seega me seiklesime Eesti-Vene piiri juures, kuid lõpuks jõudsime kohale. Koopad ise olid küll suletud, aga natukene siiski nägime. Isabella pidas samuti väga hästi vastu.
Kolmapäeval sõitsime Rakverre Andra juurde. Kui kodus Isabella käest küsisin, et kas ta tahab Rometiga mängida, siis ta vastas, et ei taha. Andra küsis sama Rometi käest ja Romet ei tahtnud ka Isabellaga mängida. Kusjuures nad hakkasidki mängima umbes tund aega enne tagasisõitu. Käisime miniloomaaias, kus lapsed said lambaid, poni ja teisi loomi toita ning paitada. Isabella läks nii ekstaasi ja naeris nii naljaka häälega, mille peale hakkasid kõik teised naerma. Loomaaias olid ka maod ning loomade hooldaja võttis nad puurist välja. Ja siis ma sain aru, et mul on tõsine foobia madude vastu. Ma lihtsalt pidin sealt ruumist välja minema ja käed värisesid veel mõnd aega pärast seda.
Neljapäeval võtsime ette Elistvere loomaaia. Viimati kui ma seal käisin, olin ma väike, vist veel algkoolilaps ja siis tundus Elistvere nii suur ja loomi tundus olevat rohkem. Seekord pidime aga pettuma. Loomad olid lojud, istusid või pikutasid kusagil puuri tagumises otsas ning ei tulnud end üldse näitama. Põhjapõder ja piisonid nägid väga haiglased välja, karv oli pooleldi juba seljast tulnud ja jalad värisesid all. Enamus loomi ei näinud me üldse. Kassapidaja lubas meil hiljem tagasi tulla ning tasuta uus tiir teha, kuid loobusime sellest võimalusest. Loomaaiast sõitsime edasi Vudilasse. Isabella vanustele on seal batuudid ja spetsiaalne väikelaste tuba. Ülejäänud kohad olid umbes nii alates 5 aastastele lastele ja vanematele. Ilm kahjuks vedas meid alt ning saime suure vihma kaela ja seetõttu veetsime enamus aega väikelastetoas.
Jaanid veetsime rahulikult maal. Isabellale tekkisid punnid, mõtlesime, et ehk allergia millegi vastu, kuid juba järgmisel päeval oli punne palju rohkem ning osa neist oli villidega. Siis saime aru, et piigal on tuulerõuged. Praegu on Isabella ilusast rohelisi täppe täis.
Ise üritan hetkel endale uut harjumust sisse harjutada. Nimelt üritan käia jooksmas põhimõtteliselt iga päev ja mitte rohkem kui 5-6 kilomeetrit korraga. Hetekl olen suutnud 5 päeva järjest käia, 6ndal päeval tegin rattasõidu 31 km ja nüüd seitsmendal päeval tegin jälle 5 km.

Lisan paar pilti ka.