Puhkus

Sellel aastal sain koos Villemiga nädal aega puhata ning otsustasime selle aktiivselt sisustada. Esimesel päeval käisime Lõuna-Eestis. Käisime Taevaskojas ning üritasime üles leida Piusa koopad. Viimaste juurde polnud põhimõtteliselt ühtegi silti ega viidet ja seega me seiklesime Eesti-Vene piiri juures, kuid lõpuks jõudsime kohale. Koopad ise olid küll suletud, aga natukene siiski nägime. Isabella pidas samuti väga hästi vastu.
Kolmapäeval sõitsime Rakverre Andra juurde. Kui kodus Isabella käest küsisin, et kas ta tahab Rometiga mängida, siis ta vastas, et ei taha. Andra küsis sama Rometi käest ja Romet ei tahtnud ka Isabellaga mängida. Kusjuures nad hakkasidki mängima umbes tund aega enne tagasisõitu. Käisime miniloomaaias, kus lapsed said lambaid, poni ja teisi loomi toita ning paitada. Isabella läks nii ekstaasi ja naeris nii naljaka häälega, mille peale hakkasid kõik teised naerma. Loomaaias olid ka maod ning loomade hooldaja võttis nad puurist välja. Ja siis ma sain aru, et mul on tõsine foobia madude vastu. Ma lihtsalt pidin sealt ruumist välja minema ja käed värisesid veel mõnd aega pärast seda.
Neljapäeval võtsime ette Elistvere loomaaia. Viimati kui ma seal käisin, olin ma väike, vist veel algkoolilaps ja siis tundus Elistvere nii suur ja loomi tundus olevat rohkem. Seekord pidime aga pettuma. Loomad olid lojud, istusid või pikutasid kusagil puuri tagumises otsas ning ei tulnud end üldse näitama. Põhjapõder ja piisonid nägid väga haiglased välja, karv oli pooleldi juba seljast tulnud ja jalad värisesid all. Enamus loomi ei näinud me üldse. Kassapidaja lubas meil hiljem tagasi tulla ning tasuta uus tiir teha, kuid loobusime sellest võimalusest. Loomaaiast sõitsime edasi Vudilasse. Isabella vanustele on seal batuudid ja spetsiaalne väikelaste tuba. Ülejäänud kohad olid umbes nii alates 5 aastastele lastele ja vanematele. Ilm kahjuks vedas meid alt ning saime suure vihma kaela ja seetõttu veetsime enamus aega väikelastetoas.
Jaanid veetsime rahulikult maal. Isabellale tekkisid punnid, mõtlesime, et ehk allergia millegi vastu, kuid juba järgmisel päeval oli punne palju rohkem ning osa neist oli villidega. Siis saime aru, et piigal on tuulerõuged. Praegu on Isabella ilusast rohelisi täppe täis.
Ise üritan hetkel endale uut harjumust sisse harjutada. Nimelt üritan käia jooksmas põhimõtteliselt iga päev ja mitte rohkem kui 5-6 kilomeetrit korraga. Hetekl olen suutnud 5 päeva järjest käia, 6ndal päeval tegin rattasõidu 31 km ja nüüd seitsmendal päeval tegin jälle 5 km.

Lisan paar pilti ka.

Üks kaks kolm- läbi ta saigi

Ohoo, viimane postitus oli 23.04 :O!?. Selle aja jooksul on palju palju juhtunud. Kõigepealt, laps on järjepidevalt haige olnud. Alguses oli nohu, mis muutus kõrvapõletikuks. Pärast kõrvapõletikku sai 4 päeva lastehoius käia ja siis tekkis silmapõletik, millega olime samuti natuke üle nädala kodus. Haigus haiguse otsa. Nüüd peaks vähemalt immuunsus tugevnema.
Isabella hakkab vaikselt juba rääkima. Vanust on meil kohe üks aasta ja üheksa kuud, kuid päris selgelt tuleb juba issi, emme, aitäh. Lisaks hakkab tulema uua, papu. Ütleme nii, et mingeid sõnu on veel, kuid rohkem on sellist nõudmise kisa meil. Kui midagi küsida, siis noogutab või raputab pead.

Veel sain ma pidada oma teist emadepäeva. Nii imelik, kui oma sugulased, eriti ema, tädi või vanaema soovivad mulle head emadepäeva. Ma tundun nende kõrval nii pisike, nagu oleks alles ise väike laps. :)

5.06 oli eksam. Bakalaureuse eksam. See tulemuste ootamine oli paras peavalu. Muudkui käisin õisis, et mis nüüd on, kas saan läbi või ei. Arvan, et ootusärevus oli palju palju suurem kui eksamile minnes. Ja läbi ma saingi. Nüüd on kooliga kõik. Rohkem ei taha õppida, vähemalt lähima kümne aasta jooksul ma kooli ei tüki.

Ilmad on samuti nii ilusaks läinud, et kahju on lausa enamus aega tööl istuda. Õhtud jäävad lühikeseks, et kõiki toimetusi ei jõuagi ära teha.
Tahaks enda treeningkava lõpuks paika panna, aga no, kus sa jõuad. Kella viieks jõuan koju, siis hakkan süüa tegema. Olenevalt päevast, siis õhtusöök on 18-19 paiku. Seejärel käime lapsega õues jalutamas, siis on kell juba 20, kui tuppa jõuame. Edasi on juba lapse sättimine magamaminekuks ja kus ma siis enam trenni hakkan tegema, kui laps magab. Äratan ta veel niiviisi enda müttamisega üles. Kusagilt tuleb leiutada seda aega.

Kuid lisan hunniku pilte. :)

Kiikumine on üks lemmiktegevustes

Suur tüdruk

Proovisime rattaga sõita, kuid jalad ei ulatu veel pedaalideni

:*

Ralliäss

:*

Tegime trenni ja olime lihtsalt rõõmsad

Suur piiga

Varakult õpetame auto remontimist

Kohustuslik autosõidupilt

Smuuti

Poes peab issi mütsi proovima

Seniks mõnusat suve! :)

Birgiti ja Britta 16ndast sünnipäevast ka midagi