NewMeAndBaby: Sebra

Viimasest postitusest on möödas juba peaaegu 2 nädalat. Tihti on tulnud tahtmine midagi kirjutada, kuid alati jõuab uni enne kui blogi. Tõin märkmiku endale lähedale, et saaks vaadata, mis vahepeal toimunud on. Eriti midagi märkimisväärset polegi. Ainult paks lumi on maha sadanud, Villem ja vanaema on aasta vanemaks saanud. Vanaemale tegin suure kräsupeatordi. Kaunistada ma veel ei oska, kuid ema sünnipäev on ka peagi tulemas ning siis pean samuti suure tordi tegema. Lausa 40 inimesele.

Seadsin endale spordieesmärgiks 3300 km selleks aastaks. Tänase, 11.11.16 seisuga olen läbinud 3050 km. Nädalas paaril korral üritame Kadriga kõndimas käia, meie ringi on 8,5 km pikk. Ja lisaks tulevad kilomeetrid, mis ma Bellaga teen. Kusjuures Bellale ei meeldi lumi. Lähme õue, korraks kõnnib ja siis tuleb "opa". Piiga on oma talveriietes päris raske ja seega panen ta kärru. Kärus on ta rahulikult ning pärast teatud aega jääb tuttu.

See aasta tegime varakult endile jõulukingid. Mõlemad saime uued sülearvutid. Alguses küll kahtlesin, kas on ikka õige otsus. Ega arvutid tänapäeval odavad pole. Kuid nüüdseks olen nii rahul uue arvutiga. Akut pean ka laadima päevas heal juhul kaks korda, vanal arvutil ei pidanud aku enam üldse. Samuti on ekraanide vahe 2 tolli. Nüüd on suurem ekraan. Üldiselt olen superrahul.

Bella elu käib ühtviisi. Hommikul 8-9 vahel üles, sööme, lebotame toas, lähme õue, magame, sööme, jonnime, mängime, magame.

Viimased ööd oleme jonniga üles ärganud, sest 9nda kiku tulek teeb haiget. Õnneks on meil igemekreem olemas ning see võtab päris kiiresti valu ära.

Minumeelest on see hästi armas, et tibu jookseb kohe ukse juurde, kui kuuleb, et keegi tuleb. Kui mina koju jõuan, siis ta näitab kohe köögi poole. Hull söödik on. Kui oleks võimalus, siis ta jääkski sööma. Järelikult on minu geenid. Mina söön ka kogu aeg. Umbes 2 nädalat olen rohkem oma toitumist ja liikumist jälginud, kuid ikka päris tihti tuleb neid patupäevi ja õhtuseid suuremaid sööminguid.

Kooliga on ka varsti kõik läbi. Kui läheb hästi, siis 7.detsember on viimane päev. Kuid see raamatupidamine on päris suur kirstunael. Õpetaja kiidab ka ainult üht poissi pidevalt ja teised on nagu sellised tüütused. Kedagi ta ei salli. Ikka leiab midagi, mille kallal norida. Vaikselt pean end kokku võtma ja mõttega õppima hakkama, siis saan ühe korraga asjad tehtud.

Järgmisel nädalal lubati sulailma ja lumi pidi ära sulama. Kahju lausa. Kuigi mulle talv ei meeldi, siis nüüdseks olen lumega päris ära harjunud. Õhtuti ikka süütan kolm küünalt aknalaual ja mõnus meeleolu tuleb. Varsti tuleb piparkooke tegema hakata ja muid häid talveroogasid. Et talvel ikka mõni kiloke juurde tuleks.

Kirjutada oleks ehk veel ja veel. Kuid olen aru saanud, mida pikem tekst, seda vähem jõutakse lõppu. Mõnusat talveaega.