Vähem loba, rohkem pilte :)

Enam nagu ei jõua kirjutada või ei viitsi kirjutada. Sügisväsimus on kätte jõudnud. Pigem teen trenni, olen Bellaga õues, vahepeal harva käin ka koolis, kuid suuremalt jaolt lebotan.

Alguses, kui Ülenurmele kolisime, leidsin endale kaks sõbrannat. Nüüdseks ajaks on nad kuhugi kadunud. Üritan küll korra nädalas või kahe nädala jooksul nendega ühendust saada, kuid tolku pole olnud. Hiljuti sai Romet ühe aastaseks ning käisime tema sünnipäeval Rakveres. Kahjuks korjasin sealt endale nohu ja köha külge ja olin ligi nädal aega rajalt maas. Vahepeal tuli Uku sünnipäev, kuhu nõrga tervise tõttu ei jõudnud.

Päris pikalt olime Bellaga kahekesi päevad läbi. Nüüdseks aga oleme leidnud kaks sõbrannat. Ja nad on täpselt ühte nägu. Kuig nagu ma täna kuulsin, siis on nad erimuna kaksikud. Kuid siiski ei tee vahet, kumb on Kertu ja kumb Marta. Piigad on 1,7 aastased ja nii armsad. Sellised rahulikud tüdrukud. Päeval siis lapsed müttavad koos ligi tunnikese. Söövad tammetõrusid, vaatavad hobuseid või muid loomi.  :)

Bellal on ka pahupool. Nimelt see uni. Iga õhtune rutiin on mõni tund kisamist. Olen suhteliselt immuunne selle vastu, kuid omamoodi vihale ajab. Enamasti kustub suure jonni saatel 23 paiku minu kaisus. Hommikul see-eest ärkame 9-10 vahel. Kord päevas annan talle toidutaldriku ette ja kahvli kätte ja üritame ise süüa. Paar ampsu juba õnnestub, kuid enamus toit lendab põrandale.

Vahepeal jõudsime arsti juures käia. Pikkust mõõdeti 75 cm ja kaalu 9,8 kg. Süsti saime ka, mis ajas väga nutma, niiet pisargi väljas. Kurb oli last vaadata, kuid nüüd terve aasta jooksul mitte ühtegi torget.

Lisaks õppis meie piiga diivanile ronimise ära. Muud polegi, kui diivanile ja pättust tegema. Kuna minul puudub arvutilaud ja diivan on parajalt hea käetoega, siis on kõik minu asjad diivanil. Bella on meistervaras nende asjade peale. Ta kohe näeb, kui midagi on lohakile jäetud. Õnneks õppis ta suhteliselt kiiresti diivanilt mahatulemise ära. Seega kartma ei pea, et nüüd suure põntsuga kuhugi lendaks.

Sai vist üle pika aja pikem postitus. Aitab lobast, rohkem pilte . :)

Ühe toreda onuga, kellest Bellal polnud sooja ega külma :)

Minu stiilimutt

1 aastane piiga

Isabella on nüüd mõned päevad ühe aastane olnud. Aeg lendab tõesti. Kui eelnevalt polegi aru saanud, kuidas aeg möödub, siis vastsündinu pealt on seda näha. Alles ta oli imik, abitu väike olevus. Ta ei liikunud kohapealt mitu kuud, ainult nuttis, kui mingi probleem vaevas. Ta ei rääkinud, ei häälitsenud vaid lihtsalt oli. Ajapikku hakkas ta liikuma, kõigepealt keeras end, siis juba roomas ja üsna kiiresti käputas. Isabella sai päris ruttu jalad alla. Ta oli kohe kümme kuud saamas, kui esimesed sammud tegi. Ühe aastaga oleme kasvanud ligi 25 sentimeetrit. Nüüdseks kõnnime, isegi jookseme. Ütleme "emme", "iss", "aitäh", "mam" "tita", "ei tee". Lisaks omame kaheksat kikut. Enam pole vaja toitu püreestada, ammugist mitte rinda anda. Viimasest me võõrdusime päris ammu, kaheksandal kuul, kui õigesti mäletan. Samuti on lutt minevik juba paar kuud.

Kolmas kord sünnipäeva pidada oli 10.09 sugulastega. Viimasel ajal suhtleme päris palju Villemi isa ja tema naisega. Kokkuvõtteks sai Bella palju pehmeid mänguasju, mähkmeid, riideid ja käru. Enam me ei saagi pidada iga kuu sünnipäeva. Ühes mõttes on see kergendus, ei pea iga kuu torti tegema, mille lõpuks põhimõtteliselt üksi ära sööksin.

Mõnusat sügise jätku! :)

Teine kord sünnipäevatada

Viimases postituses rääkisin, et pole varem nii vormis olnud kui praegu. Kui nüüd ma muud ei söö, kui juustu ja rasvast toitu. Pidevalt on mingid üritused ka ja trenni teha ei jõua. Pole isegi eriti viitsinud lapsega jalutamas käia. Panen ta õue magama ja ise tulen tuppa. Pean uuesti oma motivatsiooni üles leidma. 

5ndal septembril käisid kursaõed külas, enamus läksid magistrisse, kuid mina üritan nüüd oma bakalaureuse kraadi kätte saada. Bella sai jälle uusi riideid ja mähkmepaki. Taaskord sai süüa pitsat, kausikesi juustuga, torti. 

10ndal pean uuesti, kolmandat korda oma sünnipäeva. Järjekordselt suur sööming. Viimasel ajal nagu muud polegi kui söök, söök ja söök. 

Teisipäevast algas ka minul kool. Nii imelik on olla tunnis, kui kõik on võõrad. Ma selline vaikne ja tagasihoidlik ka ning istungi omaette kusagil ees õpetaja laua juures ja üritan õppida. Heal juhul lõpetan kevadel ülikooli Toiduainete tehnoloogia erialal. 

Teisipäeval tuli vanaema last hoidma ja jäi kuni kolmapäeva õhtuni meile. Mulle ja Villemile anti luba  õhtul välja minna. Valisime kino ja vaatasime "Vorstipidu". Niipea, kui see läbi sai ja me kinosaalist väljunud olin, ütlesin: "Ma olen vist liiga intelligentne, et sellist asja vaadata!" Tõesti, see oli vastik vastik täiskasvanute multikas. Eriti multika lõpp. Ei soovita, ausalt ka. 

:) 

22+1

Mäletan, kuidas vanasti lugesin päevi, millal sünnipäev tuleb. Nüüdseks see ei oma enam nii suurt tähtsust. Ainult niipalju, et saan jälle sõbrad kokku kutsuda ning mõnusalt õhtu mööda saata. Endal pole veel tunnet, et oleks aasta vanem, kuid kui Isabellat vaadata, siis selle ühe aastaga on nii palju muutunud.
03.09 tulid sõbrad külla ja tõid Bellale niipalju riideid. Lisaks kinkis Andra mulle suure nussa purgi. Arvasin alguses, et ta teeb nalja, kuid asi oli naljast kaugel. Ma pikka juttu ei tee, lisan pilte hoopis.

Ootame veel külalisi

Kaks suurt jutustajat

Väike sõbrapilt

"Ma ei võtnud Rometi tassi"

Isabella-Isabella-Romet 

Väike sünnipäev

Igapäevaelust niipalju, et ma pole mitte iial niipalju trenni teinud ja nii vormis olnud, kui hetkel. Pühapäevad on kujunenud jooksmise päevadeks. Teen oma kiiruserekordeid ja vaikselt mõtlen,et võiks 1.oktoobril poolmaratonile registreerida. 

Kõige uuem pilt

Ühel nädalavahetusel käisime kartuleid võtmas. Bella oli väga hea laps ning enamus aja oli rahulikult oma kärus ja pidas töödejuhataja ametit. Kuid tundus, et see  oli liiga raske amet ning ta kustus ära

Ja kiikumas käisime esimestkorda sellise kiiguga. See pisikesele eriti ei meeldinud. 

02.09 käisime Kristeli juures. Seal polnud nii ammu käinud. Mõnus õhtu oli ja hea oli näha inimesi, keda pikalt näinud polnud. Neil on pisike kutsu ning Bellale ta meeldis. Läks ronis tema juurde ja kiusas teda natukene. Aga nii, kui koer Bella poole läks, pani tibu tagurpidi käigu sisse ja hoidis eemale. 

Samuti saan ka mina varsti oma kooliteed jätkata. Loodetavasti jääb see viimaseks aastaks. 

Kõik on uus septembrikuus. ;)