Nüüd töötan restoranis ja haldan kaht maja: Red Chilli ja Yellow Chilli. Esimene kuu oli üpris stressirohke. Isegi öösiti ei saanud hästi magada. Sel hetkel mõtlesin küll, et miks ma töökohta vahetasin. Tehases lõppes minu tööpäev 16.30 ja sellega oligi kõik. Praegu töötan aga põhimõtteliselt 24/7. Restoranis on õnneks ajakava minu teha. Saan olla liikuv ja vajadusel kodus tööd teha. Isegi hoolduslehte ei pea võtma, kui lapsed haigeks jäävad. Kohe varsti saab mul juba kaks kuud oldud uues ametis ja hakkan tööga vaikselt harjuma.
Enne, kui ma tehasest ära tulin, pandi mind jõulupeole kirja. Mõtlesin, et kas mind ikka lubatakse sinna, sest ma enam ei tööta seal. Kuid kirja mind pandi ja 20nda õhtul käisime peol. Ning siis ma tundsin, et tehase seltskond on ikka nii mõnus, võiks lausa öelda, et kodune. Õhk oli pingevaba, nalja, naeru ja rõõmu jagus terveks õhtuks. Üle pika aja sai kodust välja ja ma tõesti nautisin iga hetke. Paraku see jäi minu viimaseks peoks selle seltskonnaga. Eks ta veidi kurb oli, kuid elus tuleb edasi liikuda.
Ega ma muud ei tahtnudki kirjutada. Vaid seda, et see pidu tuletas meelde vanu häid aegu.
Kaunist pühade aega.
