Ootamatult on kätte jõudnud juuli keskpaik või võib isegi öelda, et viimane kolmandik hakkab jooksma. Isabella lasteaed on puhkusel ja see tähendab seda, et mina olen lastega kodune. Kerge ülesanne see ei ole. Juba esimese päeva hommikul oli tunne, et peaks Raja tänavale minema. Minu jaoks pole üldse kerge olla väikeste lastega kodune. Seda jonni tuleb nii palju ja ma ei talu seda üldse. Lapsed võiksid juba sünnist saati mööda nööri käia. Vot siis oleks elu kerge. Aga need väikesed põnnid sõltuvad ainult vanematest. Söögi tegemine, hammaste pesemine, pepu pühkimine, riidesse panek, õue minek jne jne. Kõik sõltub vanematest. Mõnel hommikul tahaks rahulikult magada kella kümneni või ehk isegi üheteistkümneni. Aga ei, Isabella ärkab enamus päevadel kell 7 kui mitte varem. Gregor õnneks oskab magada ja enamasti enne kella 9 ei ärka.
Juuli kuu algus üllatas meid jahedate ilmadega, minule see sobis, sest pärast pikka päeva lastega, laadisin enda akusid joostes. Ning siis hakkas Villemil puhkus, aga kodus läks boiler katki ja see sundis meid nädal aega maal elama. Vihmaste ilmadega ei hakanud eriti suuri tegevusi ette võtma vaid käisime kodukandis ringi.
Ja siis see juhtuski, ma läksin reisile, ilma lasteta! Vanaemal oli kursuse kokkusaamine ja väljasõit tehti Gotlandi saarele (põhimõtteliselt Rootsi). Vanaema võttis oma neli lapselast kaasa ja nii me siis olime kolm päeva ära. Olen vist halb lapsevanem või usun Villemisse nii palju, et ma isegi korraks ei mõelnud sellele, et lapsed jäävad nälga või midagi juhtub. Nautisin reisi niipalju kui võimalik. Gotlandi saar on ilus ja nüüd jääb vist elu lõpuni meelde, et nende lipul on sarvedega lammas! Seda rõhutati nii palju. Teisipäeva õhtuks olin tagasi kodus, kuid siin sadas jälle vihma. Nagu Eesti suvele kohane on.
Kolmapäeval pakkisime juba jälle asjad ja sõitsime Haapsallu. Sõidu ajal saime korralikult vihma ja kuna me sõitsime veel GPSi järgi, siis saime sõita mööda kruusateid. See oli viimane kord, kui GPSi käima panen ja seda usaldan. Haapsalus oli ilus, suvi tuli tagasi. Korra tuli äikesevihm, kuid see ei seganud meie plaane. Ööbisime Muraka puhketalus, mis asub umbes 12 km kaugusel Haapsalust. Soovitan soojalt seda kohta. Voodeid on kaheksa ja terve maja on sinu päralt. Kõik eluks vajalik on olemas. Ja hind on üpris soodne selle kohta. Haapsalu reisil olime koos Andra perega. Neljapäev oli põhiline päev, siis käisime aurupaadiga "Kallis Mari" sõitmas ja rongiga "Peetrike". Rongisõit meeldis lastele kõige rohkem. Reedel seadsime suuna kodupoole, kuid enne käisime Rummu karjääris. Üllatav, et mingi vana aia taga oli selline vaatamisväärsus. Vesi oli küll jääkülm, aga ega me sinna ujuma ei läinudki.
Nõnda saigi Villemi puhkus läbi ja mina naasin oma igapäeva ellu. Tundub, et suvi on mõneks ajaks tagasi ja saan nautida viimast kuud, mil kodune olen. Alates septembrist naasen tööellu.
Päikest.
 |
| Gregor vaatab suuri lapsi ja mõtleb "Miks mina nii suur pole?" |
 |
| "Kallis Mari" peal |
 |
| Rummu karjäär |
 |
| Rummu karjäär |
 |
| Sõbrapilt sarvedega lambaga |
 |
| Gotlandi ürdiaia tagaaed |
