Esimene rongisõit

Pulmades mängisime sellist mängu, kus oli 12 ümbrikku ja iga ümbriku peal ühe kuu nimi ja ümbriku sees tegevus, mida sellel kuul tegema peab. Jaanuaris oli kirjas, et peame tegema õhtusöögi. Selle ümbriku sai juhuse tahtel endale Erge, Villemi isa elukaaslane. Kuna nad elavad Tallinnas, siis sõitsime neile rongiga külla. Ühtlasi oli see Bella esimene rongisõit. Mõtlesime, et ehk magab terve tee maha, autos oleks küll maganud. Aga kus sa sellega. Kõik need kaks tundi jooksime tema järel ühest vagunist teise. See laps ei seisa pudeliski paigal. Ühel hetkel hakkas ta korralikult jonnima ning üks tädi tuli ja andis talle mahla lohutuseks. See tõmbas piigat natukene tagasi ja saime rongiga rahulikumalt edasi sõita.
Tallinnas käisime Ülemistes korra poes ning sain endale järjekordselt uued tossud. Viimasel ajal kuluvad need nii kiiresti läbi. Eelmisel aastal registreerisin 3400 km kõndimist-jooksmist, seega see eriti isegi ei üllata mind. Igatahes, nüüd on jälle motivatsiooni, et jooksma minna.
Laupäeva õhtul käisime veel Tallinna Vabaduse väljakut vaatamas ja jõulukuuske. Pühapäeval käisime uudistasime Õismäe piirkonda ja umbes kella 15 paiku hakkasime tagasi liikuma. Bella jäi autos magama ja lootsime,et magab rongis edasi. Kuid jällegi, rongis kadus uni ja kaks tundi jälle ühest vagunist teise vagunisse jooksmist. Tagasisõites oli üks umbes samavana laps veel ning Bella jooksis tihti tema juurde. Ka seekord sai Bella endale nänni, pisike tüdruk andis talle Barnie. Kui tahtsin selle lapsele tagasi anda, siis teine ema ütles, et neil on neid veel. Seekord läks Bellal küll rongisõit hästi.
Tallinnast tagasi tulles sõitsime rongiga Ülenurmele, aga see tähendas, et pidime ümber istuma. Meiega sattus sama rongi peale üks vanem naine, kes alustas sõitu samuti Tallinnast. Lõpuks kui hakkasime rongist väljuma, siis ütles Bellale, et tal on vanematega vedanud. Ja kusjuures tema pole ainuke, kes nii on öelnud. Samas vahepeal on mul küll tunne, et oleme lapsega liiga karmid, lausa süütunne tuleb peale. Kuid see selleks.

Tallinnas, Harku järve ääres. Ja kui lõbus oli, kui vanaema ja vanaisa omavahel lumesõda tegid ;)

Söömine on meil käpas. Kõik määrime ära :D :D

Tere UUS 2017

Nüüdseks oleme seljatanud aasta 2016 ja jõudnud aastasse 2017.
Uusaasta lubadusi ma lubama ei hakka, sest minul mõistus ikka ütleb, et mis kohustuslik, selle lükkame edasi. :)

Jõulud veetsime maal, kuhu tulid ka Bella vanavanaema ja vanaisa Rauno ema ning vend. Isabella sai endale lükatava käru, kuhu käivad peale klotsid. Vahepeal kärutame ka teda ennast sellega.
25ndal läksime Jõgevale tädi juurde jõule pidama. Kuna tänavune talv on väga sopane ja mina ei osanud ilmaga arvestada, siis parkisin auto tädi maja juurde murule, kuhu me loomulikult kinni jäime. Onu tuli ja tõmbas meid välja. Sealse kuuse all leidus Bellale auto, nukk ja väga armas talvemüts.

Vahepeal, oma üllatuseks, sain teada, et Siki (sõbranna, mitte õde) on saanud omale tütre. Käisime tema juures katsikul. Ise ei mäletagi, et Bella nii pisikene oleks olnud. Isabella küll eriti lapsest ei vaimustund, kuid käis vahepeal siiski pai tegemas ning võttis luti ära. Muul ajal jooksis ta ringi ja näppis kõike, mida poleks tohtinud.

Aastavahetuse võtsime samuti maal vastu. Olime oma perega ja lisaks tulid kaks peretuttavat juurde. Isabella tegi lõunaune kella 13-15neni ja alles uuesti läks magama 00.30-1.00 vahel, Üllatav, kuidas laps suudab niikaua ärkvel olla. Lasime ise ka paar pauku ning vaatasime, kuidas ümber Puurmani kõikjal paugutati.

Teen väikese spordiaasta kokkuvõtte ka, nagu mul kombeks on:
Läbitud sai 3700 km, millest
Jala: 2938 km
Joostes: 479 km
Rattaga sõites: 283 km
2017 aastal üritan seda rekordit lüüa :) Tahaksin teha väga aktiivse aasta.


Meie siin soovime teile kõigile uut ja väga imelist aastat.