Nüüdseks olen minagi aus naine.
Kõik sai alguse 4ndal juunil, kui Villem otsustas laskuda ühele põlvele ning küsida, kas olen nõus temaga terve ülejäänud elu koos olema. Kõhklemata vastasin talle Jah!
Panime üsna kiiresti registreerimise aja paika ning jäime kuupäeva ootama. Kui kuupäev lähenema hakkas, küsisid paljud, kas närv on sees? Minul igatahes polnud, sest öö enne tähtsat päeva sain väga hästi magada.
Suured kiitused annan enda õele, Sigridile, kes tegi mulle ilusa meigi ning soengu. Kui teda poleks olnud, siis oleksin vist ilma meigita läinud.
Olime juba Tartu Perekonnaseisuametis, kui lõpuks kõhus vaikselt keerama hakkas. Piilusin pidevalt kella ning 12.30 viidi meid ruumi, kus pidime ootama, kuni muusika mängima hakkas ning uks avati. Seal ukse taga seistes oli päris OK olla, ei närvi ega midagi. Kuid kui see muusika käima pandi ning uks avati, siis automaatselt läksid silmad märjaks. Kui kunagi pildid kätte saan, siis näen oma nutupilte.
Pärast registreerimist oli meil pildistamine, mis võttis umbes 2,5 tundi aega. Lõpuks mu põsesarnad olid nii väsinud, kuid sellegipoolest naeratasin terve õhtu. Sain palju kiita, kleit oli mul päris lihtne, kuid sobis väga ilusti ning figuuri ja päevitust kiideti.
Enne pildistamist tehti meile pulmaväravaid, kus mina sain nõeluda sokki ja Villemile lipsu ette panna, mida ma ei osanud. Villem sai mulle sibulast kaelakee teha ning aedviljadest lillekimbu.
Pidu oli meil väike, umbes 37 inimest. Või oli isegi vähem. Ma ei hakanud inimesi kokku lugema.
Järgmisena täna Annit, kes oli meie pulmaema. Kõik jäid temaga rahule. Tegevusi oli üsna palju ja kõik oli läbi mõeldud.
Isabella hoidis end üsna hästi üleval, kuid öösel ilma minuta tuttu ei jäänud. Ega ma ise olin samuti üpris väsinud ning uinusin umbes kell 1, teised pidasid pidu poole neljani.
Külalistest oli mul väga hea meel, et Üllar ning Rain oma välismaailmarännakutelt selleks ajaks tagasi olid jõudnud. Isegi Villemi isa ning tema naine on viimasel ajal meiega tihedamalt ühendust hoidnud. Pruudipärja mängisime maha Andrale ning Sandrile. Jääme uut pulma ootama. Kursuselt kutsusin Anneli, Anette, Liina R, Liina M ning Mari-Liisi. Ülenurme emmed Mari ja Astrid koos perega olid kohal. Ja palju tähtsaid inimesi veel. Ilma ema ja Raunota poleks pulm üldse toimunud.
Fotograafi käest pole hetkel pilte kätte saanud, kuid iseklõpsitud pilte saan näidata.
Mina tänan kõiki, kes peole tulid. Ilma teieta poleks see pidu olnud selline nagu ta oli!
Rauno kuldsed sõnad: "Et me rohkem teile pulmi korraldama ei peaks!"
