Cm, kg ja palju armastust!

Tundub, et kevad on vaikselt kohale jõudmas. Päeval on nii soe, et võiks ilma mütsita juba käia, kuid teistpidi, tuleb tuul ja oledki haige. Ja kui päike pilve taha läheb, on jube külm. Ise ei oska end riietada, veelvähem last.

Neljapäeval käisin lapsega arstil. Mõõtudeks 67 cm ja 8,4 kg. Saime kaks sutsu ka, millest üks oli päris valus. Seekord oli keegi teine õde ning no, tema ei osanud absoluutselt midagi. Ise pidin küsima, et kas nüüd seda teete või seda ning kas ma ikka mõõtude lehe endale ka saan. Isegi süstid tegi seekord arst ja kuidas nad mässasid seal, et ühte süstlasse ravimit saada. Lõpuks pidid ikkagi uue ravimikarbi võtma ja arst tegi kõik ise. Arst on meil väga hea ja see õige õde on samuti.

Lisaks käisime neljapäeval Astridi juures. Nagu ikka, emmed-issid-lapsed. Bella pidas end suhteliselt hästi üleval. Kaspar ja Uku on ka nii nunnud pisikesed. Uku on eriti kerge. Kaspar on selline pontsakas, aga kui ta sülle võtsin, siis tundus küll kergem, kui Bella. Ja nende hambutud naeratused, lausa röövivad südame. Kusjuures, Bellal lõikus esimene kiku! 

Meie ööd mööduvad hetkel veel mitme äratusega. Ma ei usu, et Bellal kõht tühi oleks, sest sööb õhtuti päris palju. Pigem kahtlustan kiku valu. Meil tuli see kiku suure kõhulahtisusega. Päevas läks mähkmeid nii palju, ning igas mähkus oli kaka. Oli seda vähe või palju, aga oli. Ja niipea, kui kiku ära tuli, siis mähkmeid läks poole vähem. 

Nüüdseks Isabella käputab. Eriti nunnu on see, kui ta läheb põlvede peale ja kiigutab end edasi-tagasi. Tuppa teda enam üksinda jätta ei saa, sest ühe hetkega on ta toa ühest otsast teise liikunud.

Ja juhtuski see, mis kunagi nagunii juhtunud oleks. Mul endal on nii paha tunne sellepärast. Lugu nimelt selline, et tibu keeras end voodist alla, enda ja meie voodi vahele, kus on ruumi nii 10-15 cm. Me Villemiga pole vist mitte kunagi nii kiiresti voodist välja saanud. Õnneks oli see ainult ehmatus, midagi lapsega ei juhtunud. Korraks nuttis, kuid päris kiiresti tuli naeratus näole. Endal süda puperdas ikka päris pikka aega. Loodan, et enam kunagi sellist ehmatust läbi elama ei pea.

Pisike areneb iga päevaga. Nüüd juba hakkab end vaikselt püsti ajama. Aeg lausa lendab, kui tema arengut vaadata. Alles oli selline pisike, abitu plikatirts ja nüüd varsti jookseb siin.

Märtsi kuu oli väga kõndimisrohke. 31.03.16 seisuga olen registreerinud 406 km. :) Nüüd aitab sellest endomondo challengist. Koolis on nii palju asju teha, kõige raskem saab olema AutoCadiga joonestamine. Pöidlad pihku, küll tehtud saan. :)

Kaunist kevadet! 

Kevade algus

Ma ei saa aru, kuhu ajal nii kiire on. Alles oli üks päev ja järgmisel momendil on juba mitu päeva möödas. Ma isegi ei mäleta, mis kuna toimus. Hea, et mul märkmik on, kus on enamus asju üles kirjutatud.

Lühidalt minu nädalast. Teisipäeval käis Mari-Liis külas, nägi lõpuks mu uue kodu ära. Bellale meeldis ta ka, nagu alati :) Neil on vist omavahel väike salateema. Laps on alati Mari-Liisiga koos olles nii rahulik, naeratab ja selline numps on :* .

Neljapäeval oli nii mega ilus ilm. Läksin kohe heale, pikale jalutuskäigule. 15 km 2h33min :) Laps magas terve selle aja.

Issi lollitas samuti lapsega

Pärast pikka jalutuskäiku tahtsin röstsaia teha. Olin just uue paki ostnud ning oh seda imet, röst ei olnud tavapärane. 

Saatsin kohe Eesti Pagarisse kirja. Sellele vastati kiiresti ning mulle helistati ja anti teada, et see tume tükk on linnaseseemned. Nad tunnistasid viga ja tõid uued tooted :) 

Üle pika aja mõtlesin aeroobikat ka teha ja no, järgmine päev olid kõhulihased nii valusad. 

Reedel käisime Auras ujumas. Lapsele nii meeldis, ja loomulikult meile ka. :) 

Kui mul endomondot poleks, siis ei usuks iialgi, et olen nii palju kilomeetreid maha käinud. 20.03 seisuga 260,25 km :)

Laupäeval oli Rauno ja Sigridi sünnipäeva pidamine. Rahvast oli ikka palju ja lapsel oli ööuni täiesti sassis. Öösel ärkas ka mitu korda väga suure kisaga. Hommikuks oli aga roosa-rõõsa laps :)

Minu päike, minu rõõm, minu armastus (L)

6 kuud armastus

Kaks nädalat on läinud linnulennul.
See nädal on ise olnud juba väga tegus.
Alustame:
Esmaspäev: vanaema tuli last hoidma ja jäi ööseks. Mina käisin koolis.
Teisipäev: vanaema oli veel terve päeva meie juures. Mina käisin koolis ja Salvestis ekskursioonil. Pärast tööpäeva tulid veel Rauno ja ema siia pesumasinat tooma.
Kolmapäev: vaikus, sai rahulikult perega olla
Neljapäev: õde tuli külla, lisaks käis ema lõuna ajal külas
Reede: tulid Ülenurme emmed koos laste ja issidega külla
Laupäev: külla tulid sugulased, pisikese 6 kuu sünnipäev

Ja nüüd täpsemalt.

Olen ikka oma endomondo challengiga hõivatud. Kuid üks emme on hakanud meeletult liikuma, 12.03 seisuga on minust lausa 15 km ees. See nädal on olnud mul suht liikumisvaene, sest üritus ürituse otsa. Lisaks veel olid E ja T vihmased.

Käisin korteri jaoks lisavõtmeid tegemas ning toavõtmega käisin võtmetehases 3x, sest seda ei osatud õigesti teha. Lõpuks, 3ndal korral oli seal üks teine mees, kes tegi võtme korda.
Pesumasinaga juhtus ka keiss, et alguses töötas ja kui nüüd, reedel, tahtsin pesu pesta, siis enam tööle ei läinud. Jälle üks probleem juures. Loodetavasti leiab peagi lahenduse.

Reedel tulid emmed külla. Ma polnud neid varem näinud. Ainult Astridit korra, kui ta oma kommidele järele tuli. :) Kusjuures, kõik sujus nii hästi, nagu oleksime vanad tuttavad. Isegi lapsed ei võõrastanud kedagi. Seekord nägid kõik mehed ka teineteist. Nii vahva ja tore õhtu oli.

Laupäeval tulid sugulased Bella sünnipäevale. Juba ongi mu pisike 6 kuune. Kingituseks saime pehme vanniraamatu, jonnipunni, püksid, sokid, öövalgusti, mähkmed, laulva mänguasja, luti, raha. Üldiselt pidas tips hästi vastu. Rääkis palju, hüppas, kükkis, roomas.. kõike tegi.

Lisaks küsitakse minult, et kuidas ma kõike teha jõuan. Tegelikult, ega ei jõuagi. Kooliasjad on nii unarusse jäänud. Nüüd teisipäeval ongi referaadi esitamise tähtaeg. Ehk jõuan õigeks ajaks. See endomondo on ikka üks vastik asi. Kuna ma ise ju selline võistlushimuline natukene, siis tahan ikka nr 1 saada, aga see tähendab palju palju liikumist. Pean rohkem jooksmas käima, saab kiiremini km tehtud :). Märts on viimane kuu, kui sellega tegelen. Aitab küll.

Ma loodan, et Mari ja Astrid pahaks ei pane:

Kolm peputajat: Kaspar, Bella, Uku

Vanad sõbrad

Kook nr 1

Kook nr 2

See nädalalõpp on saadud süüa nii palju, et tuleb dieedi peale mõtlema hakata :) Ega järgmine nädalavahetus tuleb sarnane. 

Mõnusat kevade algust! :)

Nädalake uues kodus

Juba üks nädal on elatud Ülenurmel. Inimesed on seal igatahes sportlikud ning beebisid on ka väga palju. Isegi mina olen kahe emmega ühendust võtnud, kuid hetkel kahjuks pole koos jalutama jõudnud. Mul tips ärkab hommikul nii vara, siis teeme juba esimese jalutuskäigu 9 paiku ning teise 13-14 vahel. Teised emmed lähevad kl 11 välja, siis kui meie juba ergas oleme.
Üks suur miinus Ülenurmel on see, et ta asub kesklinnast nii kaugel. Jala eriti sinna ei liigu. Ning seetõttu olengi päevad läbi üksi. Neljapäeval vedasin end ikka peaaegu Lõunaka juurde ning sain korraks Merlyniga kokku. Tema beebi on Bellast kuu aega vanem, aga tundub juba nii suur poiss.
Laupäeval tuli minu üllatuseks Andra külla. Romet on nii peenike poiss ja kerge. Võrreldes Bellaga nagu udusulg. Kuigi kaaluvahe on umbes 200 g. Alguses Bella võõrastas. Ta pole ju teisi titasid näinud. Romet hakkas aga kohe mängima. Titad on ikka nii nunnud!! ^.^

Romet on nagu suur poiss juba ja Bella pisike beebi. 

Korteris mõtlesime, et ehk tibu hakkab magama. Aga kus sa sellega. Ta on nagu äratuskell, mis iga tunni aja tagant meelde tuletab ennast. Jõudsime järeldusele, et ta kardab pimedust. Kavatsen koju öölambi osta ning sellega katsetada. 

Lisaks minu veebruari kuu challengist väike pilt. 

Ja märtsi kuu omast:

Järgmine nädal tuleb natukene tegusam. Õde tuleb külla, kaks emmet tulevad külla ning laupäeval toimub Isabella 6 kuu sünnipäev. ^. ^